Jaga:     
Tervis Pluss

Seedehäire – häda, mis hüüab tulles

Suvel tahaks näha, teha ja süüa kõike. Kui aga seda viimast sõna otseses mõttes võtta, võivad muud plaanid minna vett vedama.

Üldiselt seostuvad seedehäired suure ebamugavustundega. Seedehäire võib tekkida väga paljudel põhjustel. Peamised on ülesöömine, liiga kiiresti söömine, rasvane või vürtsikas toit, liiga palju šokolaadi, kofeiini või gaseeritud jooke, alkohol, suitsetamine, ülepinge ja stress, aga ka teatud antibiootikumide, valuvaigistite ja rauapreparaatide tarvitamine.

Kuidas seedimine käib?

Selleks, et seedehäiret vältida, on oluline teada, kuidas ja millises järjekorras seedeprotsess toimub. Kui näeme midagi isuäratavat või tunneme selle lõhna, hakkavad seedeorganid tegutsema – suu jookseb vett, magu tõmbub kokku. Soolenäärmed hakkavad eritama keemilisi aineid, mis muudavad toidu toitaineteks, millest organism ehitab uusi kudesid ja saab energiat.

Seedimine on kaheosaline protsess, pool sellest on mehaaniline ja pool keemiline. Mehaaniline toidu seedimine toimub suus ja maos. Hambad purustavad toidu väikesteks tükkideks, mida saame vabalt alla neelata. Maos jätkub toidu lagundamine väiksemateks osadeks. Keemiline seedimine toimub neis seedetrakti osades, kus ensüümid ja teised ained, nagu hüdrokloriidhape ja sapp, lõhustavad toitu, vabastades neis sisalduvad toitained.

Valkude seedimist suus ei toimu. Süljes on küll väga väikeses koguses lipaasi, rasvaühendeid lammutavat ensüümi, mida eritavad keele alaosas olevad rakud. Siiski on selle ensüümi kogus nii väike, et suus toimuv rasva seedimine on tähtsusetu.

Nagu suuremat osa seedekulglast, vooderdavad ka magu tugevad lihased, mille rütmilised kokkutõmbed nihutavad toitu edasi. Nii lagunevad toidutükid mehaaniliselt veel väiksemateks osadeks. Sel ajal eritavad maoseinas olevad näärmed maomahla – tõhusat segu ensüümidest, hüdrokloriidhappest ja limast.

Maomahl ja teised ensüümid alustavad valkude ja rasvade seedimist, lagundades need nende põhikomponentideks – aminohapeteks ja rasvhapeteks.

Toitained ei imendu nende soolestikku jõudmise järjekorras, vaid vastavalt sellele, kui kiiresti neid põhiosadeks lagundatakse. Kõigepealt imenduvad süsivesikud, mis lõhustuvad kiiresti lihtsuhkruteks, järgmisena lõhustuvad valgud aminohapeteks. Rasvad imenduvad kõige viimasena, sest nende lagundamine rasvhapeteks võtab kõige rohkem aega. Seetõttu on rasvarikka eine söömise järel täiskõhutunne kestvam kui lihtsalt salati söömisel. Vesilahustuvad vitamiinid imenduvad varem kui rasvlahustuvad. Ühe eine täielik seedimine võib võtta enam kui ühe päeva.

Seedevaevuste vältimine

Seedehäirete vältimiseks tasub praktiseerida toiduainete eraldi söömist, mis toob leevendust mitmetele hädadele ja aitab võidelda ka ülekaaluga. Selle aluseks on tärkliseliste ja valguliste toiduainete eraldi söömine, sest kontsentreeritud tärklise või valgu seedimine nõuab organismilt sootuks erinevat reageerimist.

On teadlasi, kes arvavad, et eraldi söömise põhimõtted ei pea paika, sest igas toiduaines esinevad suuremal või vähemal määral koos kõik toitained (valgud, süsivesikud, rasvad), mistõttu peab organism olema kohanenud nende samaaegse seedimisega. Selle väite puhul ei arvestata aga koguseid ega kaasnevaid mikrotoitaineid (vitamiine, mineraalaineid) ja ensüüme. Nii valgulise kui ka tärkliselise toiduaine loomulikus koosluses on olemas ühendite kompleks, mis toetab just konkreetse toiduaine lõhustumist ja omastamist. Teatud koguses ei ole meie kehal nn ühisseedimisega probleeme, küll aga pärsib seedetegevust omadustelt täiesti erinevate toiduainete suuremate koguste koos tarbimine.

Mis siis juhtub? Tärklise seedimine vajab leeliselist keskkonda ning algab suus. Maos jätkab sülg tärklise seedimist, magu segab toidumassi ringi ja laseb seda portsjonitena peensoolde, kus toimub tärklise põhiline seedimine. Valgu saabumisel makku eritab magu just valkude seedimiseks vajaliku koguse maohapet. Kui makku satuvad korraga valk ja tärklis, jääb tärklis makku liiga pikaks ajaks ja valk ei saa lõhustumiseks piisavalt maohapet. Tagajärjeks on käärimisprotsess ja lõpuni seedimata valk. Sellest tulenevadki gaasid ja kõhuvalu.

Koos ja lahus söömise põhimõtteid rakendades püsib kõht kauem täis ja näljatunne ei teki nii kergesti. Vaja läheb väiksemaid portsjone, et toidukorral küllastustunne kätte saada. Väiksemate terviseprobleemide korral võib kergendus tulla küllalt kiiresti, kroonilised hädad vajavad paranemiseks muidugi pikemat aega. Enamik katsetajaid saab motivatsiooni lisandunud energiast ja paremast enesetundest.

Seedehäireid aitab vältida ka kindel söömisrežiim. Kõige parem on harjutada ennast sööma kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala päevas. Viie täisväärtusliku eine võtmine päevas tähendab söömist iga 2,5 tunni järel, mis vähendab paratamatult ka portsjonite suurust. Selline söömine tagab püsiva energiataseme, vähendab näljasööste ja tekitab kiirema küllastustunde.

Ka vedelikupuudus ja liige veejoomine võib seedehäireid põhjustada. Hea oleks tarbida 1–1,5 liitrit puhast vett päevas. Kui menüüs on supid ja/või rohkelt puu- ja köögivilju, võib veejoomist vähendada.

Toidu õige kombineerimine suudab organismis rasvu põletada, aitab toitainetel maksimaalselt imenduda, hoiab ära röhitisi, turseid, gaase ja teisi seedehäireid. Toitumist kombineerimata riskitakse paljude vaevustega, nagu puhituse, kõrvetiste, kõhukinnisuse, soolekrampide ja ärritatud soole sündroomiga.

Koos ja lahus söömise reeglid

1.      Ära söö koos tärkliserikkaid ja valgurikkaid toiduaineid, nagu näiteks kartulit ja liha.

2.      Jälgi, et üks toidukord annaks vaid üht tüüpi valku. Näiteks muna ja peekon on erinevad valgud. Valgueinega koos sobivad vaid mittetärkliselised (maa peal kasvavad) köögiviljad ja salatid. Maa all kasvavad köögiviljad on üldjuhul tärkliserikkamad.

3.      Valgurikka toiduga koos ei sobi tarbida happelisi sööke-jooke, sest see takistab maomahla eritumist ja valkude seedimist. Seetõttu võivad probleeme tekitada näiteks valgutoitudega koos söödud hapud puuviljad. Juust jälle sobib koos hapetega, sest tänu selles sisalduvale rasvale ei takista hape valkude seedimist. Seega juust ja viinamari sobivad omavahel kenasti.

4.      Söö rasva- ja valgurohkeid toite eri aegadel. Rasvad aeglustavad seedimisprotsessi – vähendavad valke lagundava pepsiini hulka ja mao toonust. Võid, koort, õli ja rasvast liha ei sobi tarvitada koos pähklite, juustu, munade, liha ja piimaga, samuti kaunviljade ja teraviljaga. Seega ei tasu liha ja kala küpsetada juustu või majoneesiga ega näiteks koorekastmes hautada. Rasvarikaste toidutega koos võiks tarbida hoopis köögivilju. Rohelised aedviljad, eriti toored, mõjutavad rasvade seedimist aeglustavat toimet. Kui siiski tekib olukord, kus tuleb süüa rasvarikkaid toite koos valgurohketega, tasub taldrikule tõsta ka palju tooreid aedvilju.

6.      Piima ja piimatooteid võiks tarbida teistest toitudest eraldi. Piim ühendub muu toiduga halvasti ja sobib vaid hapude puuviljadega ning ka nende puhul peaks hoidma pooletunnist vahet.

7.      Ühel toidukorral on soovitatav süüa vaid üht tärkliselist toitu. Seega tasub vältida näiteks porgandi ja mõne teravilja koos tarbimist. Tärkliselise toiduga sobivad hästi mittetärkliselised köögiviljad ja salatid, näiteks kartuliga passivad kokku maa peal kasvavad köögiviljad.

8.      Tärklist ja haput peaks sööma eri aegadel, sest hape lõhub tärklist seedivaid ensüüme. Pole hea süüa näiteks hapusid puuvilju vahetult enne putru.

9.      Kiiresti käärivad puuviljad ja marjad tuleb süüa täiesti eraldi toidukordadena. Seepärast ongi nad väga sobilikud just vahepaladeks. Marjad, kirsid, mangod, papaiad, virsikud, pirnid seeduvad eriti kiiresti, need ei vaja seedimiseks üldse maohapet. Eriti kiirelt seeduvad melon ja arbuus ja just nende söömine koos teiste toitudega põhjustab seedehäireid kõige sagedamini.

10.     Kõik suhkrud pidurdavad seedimist. Valkudega koos söödud suhkrud takistavad valkude seedimist. Kuna suhkrud seeduvad peensooles, siis jäävad need koos muu toiduga kauaks makku, oodates valgu ja tärklise lagundamist ning soodustades nii käärimisprotsesse.

11.     Kõik, mis aeglustab seedimisprotsessi, soodustab kahjulike bakterite aktiivsust: ülesöömine, söömine väsinuna või vahetult enne töö algust, külmetus või ülekuumenemine, palavik, valu, põletikud, tugevad emotsioonid. Ka vürtsid, äädikas ja piiritus pidurdavad seedimist ning soodustavad bakterite aktiivsust.

12.     Söömise ajal ei tasu liiga palju vett juua, sest see lahjendab maohapet liigselt ja seedeprotsess ei kulge plaanipäraselt. Ideaalis võiks vett juua 10–15 minutit enne sööki. Tärkliseline eine tuleb hästi läbi närida, sest seda seedib juba süljes olev amülaas, ning seda teha kindlasti ilma veeta.

13.     Roheline lehtvili sobib kõigega, ka magusate puuviljadega.

14.     Ka kaunviljad on ühed sagedasemad seedehäirete põhjustajad. Ube, herneid ja läätsi kui suure valgu- ja tärklisesisaldusega toiduaineid peaks sööma koos roheliste lehtköögiviljade ning mittetärkliseliste aedviljadega. Et kaunvili gaase ei tekitaks, tuleks ube ja läätsi enne leotada ning leotusvesi kindlasti minema visata. Kaunviljade söömist tasub seedehäire vältimiseks alustada väikeste kogustega.

15.     Pähkleid ja seemneid sobib süüa roheliste salatite kõrvale. Pähklid ei sobi hapude ega ka magusate puuviljadega.

Veel nõuandeid

• Söö rohkem looduslikku toitu (puu- ja aedviljad, teraviljatooted) ja kala. Väldi valmistoite ja poolfabrikaate.

• Tarvita vähem rasva (eelkõige küllastunud ja transrasvu), praetud toite ja rasvast liha.

• Söö hapendatud tooteid, mis sisaldavad probiootikume, mille mõju on kliiniliselt tõestatud, näiteks värskelt hapendatud kurke ja hapukapsast.

• Joo palju vedelikku, aga mitte liiga palju kohvi ja alkoholi.

• Söö korraga vähem, aeglaselt ja mälu toit korralikult läbi. Viis väiksemat einet päeva jooksul on kordi parem kui kaks või kolm suurt kõhutäit.

• Paranda oma eluviise: liigu, hoia stressi ohjes ja ära suitseta.

• Säilita tervislikku kehamassiindeksit – ülekaalulistel inimestel esineb seedehäireid rohkem.

• Lisa menüüsse kiudainerikast toitu, näiteks 5 portsjonit puu- ja juurvilja päevas, ning suurenda igapäevast täistera- ja/või kaunviljade tarbimist.

Allikas: TP 06/2015.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid