Jaga:     
Tervis Pluss

Aroomides peitub salavägi!

Aroomteraapia turgutab nii hinge kui ka keha looduse andidega – õitest, viljadest ja seemnetest saadud eeterlike õlidega, selgitab aroomterapeut ja loodustootesarja Ingli Pai looja Tiina Lillep.

Aroomteraapia loojateks peetakse egiptlasi, kes tegelesid sellega juba pea 5000 aastat tagasi. Haruldaste taimede eeterlikke õlisid kasutati jumalatele ohverdamiseks, nõiakunstis ja ravimisel. Palsameerimismähistes on seedri ja mürri lõhnad veel nüüdki tajutavad.

Viiruk, vein ja vann

Varasemaid ravimeetodeid oli suitsutamine – näiteks aeti kurje vaime välja kadakasuitsuga. Üks eeterlike õlide suitsutamise ja nendega lõhnastamise “pioneere” oli kirik. Pühakodades kasutati viirukit, mis muudab hingamise sügavamaks, rahustab mõtteid ja lõdvestab keha, et tekiks soodne seisund palvetamiseks ja mediteerimiseks. Kreeklased hakkasid peale keha ja riiete lõhnastama ka veini ja toitu. Näiteks roosi, kannikese ja mürri lisamisel veinile sündis jumalate nektariks hüütav jook. Hippokrates ülistas igapäevaseid lõhnavanne ja -massaaže, mis pikendavat elu. Roomlased asusid eeterlikke õlisid kasutama saunades. Tarvitusele võeti seep, näiteks lavendlit peeti puhtuse sümboliks. Keskajal jõudis aroomteraapia ka Euroopa kodudesse. Briti naised valmistasid aromaatsete taimedega täidetud kotikesi linade lõhnastamiseks ning kirpude ja koide tõrjumiseks.

Tänapäevase aroomteraapia rajajaks peetakse Prantsuse keemikut René-Maurice Gattefosséd, kes andis 1928. aastal välja selleteemalise raamatu, mille mõjul kasvas huvi aroomteraapia vastu nii Prantsusmaal kui ka Itaalias. Märgati, et teatud taimede lõhn võib leevendada erutust. Teise maailmasõja ajal kasutati eeterlikke õlisid sõdurite haavade ja põletuste raviks.

Õrn, kuid tõhus

Lõhnravi tõhusamaid vahendeid on lõõgastav ja lõdvestav aroommassaaž, mida tehakse aroomiõlidega. See massaažitehnika kummutab ka väited, nagu oleks ainult tugev ja valulik massaaž raviv. Kui massaaž tundub kliendile valus, on ta pinges. Kui ta aga massaaži naudib, on ta lõdvestunud. Ka mõõduka tugevusega puudutused koos baas- ja eeterlike õlide seguga mõjuvad tõhusalt. Terapeutiline ehk tervendav moodus hõlmab peale massaaži ka vanne, auruvanne, mähiseid, kompresse ja eeterlike õlide kasutamist lõhnalambis ja leilisaunas. Aroomteraapiat rakendatakse nii haiguste ennetamiseks, tugiravina kui ka tervise taastamiseks. Taimede elujõud on tõhus ka kosmeetikas – nahahoolduses ja -ravis.

Igale oma aroom

Eeterlik õli imendub organismi hingamisteede kaudu. Sissehingamisel muudab aroom tundlikuks nina haistmisnärvid ja lõhnal on ligipääs ajju. See tekitab otsese efekti, mõjutades nii füüsilist keha kui ka emotsioone. Kes suudaks jääda pikalt õnnetuks roosiaias või männimetsas kõndides? Eeterlik õli imendub ka läbi naha, mis paiskab seda kapillaaride kaudu vereringesse.

Esimesel visiidil aroomterapeudi juurde tuleks aega varuda vähemalt poolteist tundi. Seanss peaks algama tervisekaardi koostamisega – aroomterapeut küsitleb klienti, kuni saab vajalikud andmed tema tervisliku seisundi ja leevendust vajavate murede kohta. Sellele järgneb õlide valik. Terapeut soovitab sobivaid eeterlikke õlisid, millest klient omakorda lõhnaeelistuse järgi valib välja 1–3 õli. Neist ja baasõli(de)st teeb terapeut õlisegu. Kui lõhnasegu on kliendile vastuvõetav, järgnebki massaaž.

Üle keha ehk täielik aroommassaaž kestab ligikaudu tund ja viisteist minutit. Masseeritakse selga, jalgu, kõhtu, käsi, õlavöödet, kaela, nägu, kõrvu ja pead. Ei ole harv, et inimene massaaži ajal magama jääb. Pärast aroommassaaži on kasulik juua, see aitab organismist väljutada toksiine ja jääkaineid. Ei tasu peljata, et pärast massaaži keha väga õliseks jääb. Eeterlikud õlid on looduslikud liposoomid ja ka baasõlidena tohib aroommassaažis kasutada üksnes kvaliteetseid, esimese külmpressi õlisid, need imenduvad kiiresti, jättes naha pehmeks ja siidjaks.

Pädev aroomterapeut oskab nõu anda ka aroomiõlide koduse kasutamise ning tervisliku toitumise ja taimeteede valmistamise, haiguste ennetamise ja leevendamise kohta.

Allikas: TP 05/2013. 

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid