Jaga:     
Tervis Pluss

Kiirelt kaalus alla?

Kiiret kaalukaotust lubavatel dieetidel on varjuküljed, mis ohustavad tervist ja tasakaalus toitumisharjumusi.

Äkilist kaalukaotust tõotavad toitumiskavad tunduvad kui kiirklahvid unistuste kaaluni jõudmiseks. Enamjaolt pole sellised toitumisplaanid küll otseselt eluohtlikud, kuid peidavad olulisi puudusi, mis muudavad väiksema kaalunumbri poole tehtava äkksööstu tervist kahjustavaks. Kasulik on teha nutikamaid valikuid.

Kapsasupidieet

Supidieedile on kiidusõnu jaganud paljud Hollywoodi staarid. Supikuur kestab nädala ja kaalukaotuseks lubatakse 4–5 kilo. Kapsasupile võib lisada muid köögivilju, näiteks tomatit, sellerit, porrulauku jm. Eri päevadel võib tarvitada ka teatud puuvilju, liha või rasvata piima. Rangelt on keelatud teraviljatooted, alkohol, karastusjoogid ja kofeiin.

“4–5 kg nädalas pole kindlasti tervislik kaalukaotus, ohutu on alla võtta umbes 1 kg nädalas,” kommenteerib personaaltreener Taimi Ainjärv. “Mitmesugused köögiviljad peaksid moodustama suurima osa meie igapäevamenüüst. Kui supi sisse panna kõiki köögivilju, saame päris tervisliku toidu. Kui liha asemel või lisaks sellele võiks süüa kala, oleks see dieet veelgi tervislikum. Ühe nädalaga ei juhtu teraviljade kõrvalejätmisest veel midagi hullu.”

Plussid:

+ Tõenäoliselt on võimalik kaalunumbrit alandada.
+ Kapsasuppi võib süüa nii palju, kui vähegi soovitakse.
+ Menüü annab parajalt kiudaineid.
+ Toitumiskava kestab vaid 7 päeva.

Miinused:

Võib põhjustada peavalu ja seedeprobleeme.
– Võib kaasa tuua lihaste kärbumise.
– Puudu jääb rasvainetest, teatud vitamiinidest ja mineraalainetest.

Paleodieet

Dieet põhineb väitel, et süüa nagu kauged esivanemad on tänapäeva tavadest loomulikum ja tervislikum. Üldjoontes põhineb toitumiskava ühel lihtsal reeglil: tuleb süüa toiduaineid, millele pääsesid ligi meie ürgsed esivanemad enne põllumajanduse teket. Seega teraviljad, piimatooted ja valmisproduktid jäävad mängust välja. Põhiliste paleotoitude hulka kuuluvad liha, kala, juur- ja puuviljad ning pähklid.

“Laktoosi- ja gluteenitalumatuse korral on selline dieet õigustatud. Maheliha ja ökoloogiliselt puhtad toiduained võiksid olla iga päev meie toidulaual,” arvab Taimi Ainjärv. “Kalast ja pähklitest pärinevaid kasulikke rasvu tarbida on hea. Süsivesikute, rasvade ja valkude tasakaalu saab selle dieediga hoida. Küsimus on ikkagi kogustes ja toiduainete valikus. Teravilja ärajätmisel oleks vaja tarbida muid söödavaid taimi.”

Plussid:

+ Toidusedelis puuduvad transrasvad.
+ Sobib gluteenitalumatuse korral.

Miinused:

Portsjonite kogust pole määratud, säilib ülesöömise oht.
– Vabapidamisel loomade liha hankimine võib kalliks kujuneda.

Atkinsi dieet

Põhineb väitel, et süsivesikute liigne tarbimine põhjustab ülekaalu ning südame- ja veresoonkonnahaigusi. Dieet on olnud populaarne paljude staaride seas. Muu hulgas on Atkinsi abil kaalu langetanud Jennifer Aniston ja Kim Kardashian. Selle dieedi kohaselt peaks loobuma teraviljatoodetest, enamikust juurviljadest ja pagaritoodetest. Samas soovitatakse süüa ohtralt liha, muna ja muid valgurikkaid toiduaineid.

Ainult valgu- ja rasvarikkaid toiduaineid süüa on tervisele ohtlik. Keha vajab piisavat hulka süsivesikuid, et ainevahetusprotsessid poleks häiritud. Aju vajab pidevalt glükoosi, aga rasva ja valkude lõhustumine toimub süsivesikutega võrreldes aeglasemalt, mistõttu võib tarvilik kogus jõuda ajurakkudeni hiljem. TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert on välja toonud Atkinsi dieedi kahjuliku mõju inimese kaitsevõimele. Nimelt on selle dieedi korral menüüs ka liiga vähe kiudaineid, mis on toiduks kaitsva rolliga seedetrakti mikrofloorale. Tagajärjeks on mikrofloora kahjustumine. Arvatakse, et suur osa Atkinsi dieedi kaalulangusest tuleneb kaotatud veest ja lihaskoest, mida keha hakkab glükoosi saamiseks lõhkuma. Kui otsustad siiski sellest toitumiskavast juhinduda, on kasulik süüa nii palju lubatud köögivilju kui vähegi võimalik, muu hulgas salateid, maitsetaimi, idusid, sellerit ja avokaadot, samuti seeni.

“Liigne valk ja suur kogus liha on seedimisele koormaks. Mõõdukas kogus loomseid rasvu on vajalik ja kasulik, aga rasvade saamist ainult lihast ei saa pidada tervislikuks. Samuti on kehale vaja taimseid rasvu,” selgitab Ainjärv. “Juurviljakeeld pole mõistlik. Isegi tavatoitumise korral on inimestel enamasti kiudainetest puudus. Selle toitumiskava kaasnähe on halb mõju soolestikule ja immuunsüsteemile.”

Plussid:

+ Kaalunumber võib väheneda.
+ Ei pruugi kujuneda teistest toitumiskavadest kallimaks.

Miinused:

Negatiivne mõju organismi tavapärasele talitlusele.
Üsna suur hulk küllastunud rasvhappeid.
– Esialgu võib tekitada halba hingeõhku ja peavalusid.

Puuviljadieet

Puuviljatoitluse kergem variant on nädalapikkune puuviljakuur, mille eesmärk on alandada kaalu teiste toidugruppide kõrvalejätmise arvelt. Soovitatakse värskeid puuvilju ja smuutisid. Toidusedelisse peaks lisama ka kergeid valguallikaid, et võidelda dieediga kaasneva lihasmassikaotuse vastu. Puuviljaprogrammi reeglid keelavad tarbida piimatooteid, kofeiiniallikaid, alkoholi, karastusjooke, tärkliserikkaid toiduaineid, kuumtöödeldud vilju ja maiustusi. Erinevalt teistest “imekuuridest” ähvardab puuviljadieet väiksema vitamiinipuudusega. Sellegipoolest võib reeglitest kinni pidamine tervist kahjustada, kuna levinud soovituse kohaselt ei tohiks päevane energiakogus ületada 1000 kalorit. Dieeditajad teoretiseerivad, et puuviljad ja vesi mõjuvad loodusliku puhastuskuurina, aidates kehasse kogunenud mürkaineid välja viia. “Ainult puuviljadest toitumisel jääb puudu vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest. 1000 kcal päevas võib eri inimestele tähendada väga erinevat mõju. Lühikesel ja saledal naisel on baasainevahetusele kuluvate kilokalorite hulk napilt üle tuhande ja tal ei juhtuks sellise kaloraaži tõttu veel suurt õnnetust. Suure kahemeetrise mehe baasainevahetuse energiavajadus on vähemalt 2000 kcal ja pikalt alla selle funktsioneerimine ei pruugi tervisele hästi mõjuda,” ütleb Taimi Ainjärv.

Plussid:

+ Võimalik teha 1–2päevase kuurina, mis vähendab terviseriske.
+ Puuviljad on rikkad teatud vitamiinide ja mineraalainete poolest.

Miinused:

Liiga väike energiahulk, mis viib terviseprobleemideni.
– Suur puuviljade kogus võib esile kutsuda seedehäireid.
– Toitainete puudus, napib näiteks kaltsiumi, D- ja B12-vitamiini.

Tervislik kaalulangus

Tarbida ei tohiks rohkem kaloreid, kui elutegevuse ja liikumisega ära kulutatakse. Kaalukaotust toetab mõtestatud ja asjatundja abiga loodud treeningukava. Äärmustesse kalduda pole kasulik. “Treeneritöös näen tihti inimesi, kes on oma organismi imedieetidega ära rikkunud,” räägib personaaltreener Taimi Ainjärv. “Tekib jo-jo-efekt ning radikaalse dieediga kaotatu tuleb kiiresti tagasi, ja koos mõne lisakiloga. Tekib olukord, kus justkui midagi ei saagi enam süüa, kuna iga amps tõstab kohe kehakaalu. Sellise inimese organismi normaalsesse toitumisrütmi saamine võtab sageli kuid.”

Tervislikuks kaalulangetuseks:

1. Söö väikesi toidukoguseid 5 korda päevas.
2. Iga päev olgu kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.
3. Treeni regulaarselt, targalt ja läbimõeldult. Tee nii lihastreeninguid kui ka aeroobseid treeninguid, nagu jalgrattasõit, kõndimine ja ujumine.

Allikas: TP 05/2014.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid