(Rauno Volmar/Ekspress Meedia)
Jaga:     
Kullafond

Sünnipäevalaps Ita Ever: „Ma ei ole suur nutja, teen seda rohkem meeleliigutuse kui kurbuse pärast.”

Armastatud näitleja Ita Everi sünnipäeval avaldame mõned katked Margit Kilumetsa populaarsest elulooraamatust „Ita Ever. Elu suuruses”, mis oli omal ajal Eesti Naise elulugude menukas avateos.

Itale meeldib öelda „priima!” ja „tuttilus” või „tuttinetu”. Ta on veendunud, et oli plikana tuttinetu.

*

10. klassis käis Ita kaardimoori juures. Ta mäletab ennustamisest vaid ühte seika. Kaardimoor ütles: „Laps, te saate elus palju reisida!” Tookord mõtles Ita, et rääkigu pealegi, sest kuhu saaks tema reisida. Ometi on need sõnad läinud täide.

Ita on tundnud ennast kõige kodusemalt Inglismaal, kus ta käis kinoliidu kaudu. Londonis vaatas ta kuninglikku vahtkonnavahetust ja see pani pisarad voolama. Traditsioonide ilu. „Ma ei ole suur nutja, teen seda rohkem meeleliigutuse kui kurbuse pärast. Imelik küll, kuidas pisiasjad võivad mind puudutada.”

*

„Raske on tõsta igapäevast elu – solvumisi, armumisi, täitmata jäänud lubadusi – etenduse ajaks lihtsalt kõrvale. Ka mina olen vaevu paar tundi enne väga tähtsat läbimängu pidanud klaarima oma lavaväliseid, aga teatrisiseseid suhteid. Kahjuks.

Kadunud Juhan Viiding ütles kord: „Kuule, Ita, peanäitejuhid tulevad ja lähevad, aga sinul on kogu aeg tööd!” Tookord viskasin naljaga pooleks vastuse, et ju ma siis olen nii andekas, aga päris tõde koosneb mitmest komponendist. Vedamine on üks neist. Jah, mul on elus lihtsalt roppu moodi vedanud, et lavastajad mind kohe alguses märkasid ja hakkasid rolle andma. Suuri rolle, karakteriga rolle, kihvtide partneritega.”

*

Ita armastab mehelikku huumorit ja pikantseid nalju. „Roppe anekdoote,” peab ta vajalikuks lisada. Naiselikud harrastused, nagu küpsetamine või tikkimine, ei haaku temaga mitte üks põrm.

*

Ita ei armasta eriti roose. Kuidagi liiga väärikad on need lilled tema arvates. Vajavad väärikat vaasi ja säti siis neid. Ta tunneb suurt rõõmu lihtsatest lilledest või kastanimunast või tõrust, mis talle tasku pistetakse. Tulbid on Ita lemmikud. „Uhked asjad ei sobi sellisele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud,” leiab Ita.

Allikas: Margit Kilumets, „Ita Ever. Elu suuruses” (2006)

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid