(Kristjan Lepp)
Jaga:     
Kullafond

Sünnipäevalaps Marju Kuut: „Erinevate rahvuste kompott õpetab sallima!“ (4)

Elava laululegendi Marju Kuudi pärand on nii fännide kui Eesti muusikaajaloo jaoks hindamatu väärtusega, Marju jaoks on aga hindamatu Minnitädi pühendusega inglise-eesti sõnaraamat. 

Lugu ilmus täispikkuses Eesti Naise 2010. aasta aprillinumbris.

Minnitädi aadressi otsis Marju ema üles, kui tal kolmenädalase imikuga sünnitushaiglast kuhugi minna polnud. Õigel ajal sündinud tütreke kaalus vaid veidi üle kahe kilo. Suur-Karja tänava majas, praeguse Otsa-kooli ühes osas, sai nelja ruutmeetri suurusest teenijatoast Marju esimene kodu.

Minnitädi ehk Melanie Rauk oli pedagoogilise instituudi inglise keele õppejõud. Enne Eestisse tulekut oli ta õppinud UCLAs – California ülikoolis Los Angeleses – ja lõpetanud selle ühena parimaist.

Marju meenutab, et nende korteris viibis alati väga palju inimesi. Kureonu (Minnitädi hüüdis oma meest Vana Kure, sest nime Kristjan ei tohtinud välja öelda, kuna see tuletas meelde Kristust) päästis oma tutvuste kaudu paljusid Siberisse küüditatud süütuid inimesi, kes esialgu leidsid ulualuse nende kolme ja veerandi toa suuruses korteris. Mõnikord mahutas see kodu üle kolmekümne inimese, kellele Marju ema süüa valmistas. Pärast Minnitädi ema surma said Marju ja Memm suurema toa, kus sai juba ka aega veeta ja õppida.

„Ehk sellepärast ma naudingi nüüd nii väga üksindust, et elasin kakskümmend seitse aastat korteris, mis oli nagu läbikäiguhoov!” arvab Marju. “Minnitädi juures elades saingi ellusuhtumise ja silmaringi, mis oli algusest peale täiesti teistsugune kui tavalistel Eesti peredel. Kõik need inimesed, kes sellest korterist läbi käisid, jätsid endast sinna ka midagi rikastavat. Erinevate rahvuste kompott õpetab sallima!”

Marju mäletab Minnitädi kodus enamiku ajast kirjutuslaua taga istumas ja tööd tegemas. Ka siis, kui nad tema toas klaveril ansambliga MERL lauluharjutusi tegid: “Ütles alati, et see teda ei sega. Me tegime ju igasuguseid hääli, aga inimene suutis niimoodi oma tööle konsentreeruda...”
Tädi rõõmustas, et laulud on inglise keeles. “Kirjutasin plaatidelt sõnad kuulmise järgi üles. Hiljem pani Minnitädi need õigesse kirjakeelde ja imestas, kuidas mul on nii hea kuulmine, et sain hääldamise järgi kõik õiged sõnad kirja, ise tähendust mõistmata!“

Peale inglise-eesti sõnaraamatu koostas tädi ka ingliskeelseid õpikuid. Vahel küsis ta noorte käest, milline eestikeelne sõna võiks tema kirjeldusega sobida.

Tänu 25 Ameerikas elatud aastale oli tädi filoloogiamet ühtlasi tema elustiil. Tellitud ingliskeelsete ajalehtede ja ajakirjade kaudu, mida tädi neile tõlkis, kuulsid kodused hoopis teistsugusest elust, kui Eestis tollal oli.

Minnitädi suri oma sünnipäeval, 25. juulil. Tema sõnaraamat valmis 1964. aastal. “Mina käisin siis juba muusikakoolis, kus keelt ei õpitud. Loomulikult pole sõnaraamat nii täiuslik, nagu tänapäeva keel nõuab, kuid seal on siiski piisavalt tähtsaid sõnu. Mäletan, et minagi küsisin tädilt sageli, kas ta selle või teise sõna ka sisse pani. Tihti lisas ta mõne minu palvel juurde. Mõelda, kui ise peaks tegema sõnaraamatu, omast peast mõtlema kõik sõnad, mida sinna sisse panna! Mina olen seda sõnaraamatut kasutanud pidevalt, kuni siiani. See raamat on tõesti minuga kõikjal kaasas olnud, ka siis, kui Eestisse ei jäänud enam mitte midagi ootama!”

4 kommentaari

S
salliv sall  /   08:27, 12. veebr 2018
kõike võib ..
R
Roman  /   16:46, 13. veebr 2018
Et kuna suuriigile see sobib, siis sobib ka väikeriigile? Ei, aitäh.
R
Rein Laforet Mets  /   22:33, 13. veebr 2018
Palju önne ja önnistust Marjule!
Vapustav Inimene, imeline lauljatar ja väga kaunis Daam!
Meie pere parimad soovid!
P.S. Tore lugu lugeda...
M
Minu arvamus  /   23:09, 13. veebr 2018
Marju on täiesti "ärapöördunud"! Seikleb siin ja seikleb seal,kord on usuhull kord lillelaps.Vajaks asjalikku abi ! " Eestlane olla on uhke ja hää"-no seda tema kohta küll öelda ei saa- otsib kohta,kus oleks olla hää!Oli kunagi hea laulja,aga nüüd on päris hulluks läinud!

Loe ka neid lugusid