(Pixabay.com)
Jaga:     
Eesti Naine

Lapse ülekaalulisust põhjustavad toitumisharjumused ja eluviis, mis saavad alguse perekonnast

Artikkel ilmus Eesti Naises 2016. aasta septembris.

Pärilikkusest rohkem põhjustavad lapse ülekaalu tema toitumisharjumused ja eluviis, mis aga saavad enamasti alguse perekonnast.

Kindlasti on laste ülekaalulisus Eestis probleem, ütleb Triinu Kalle Tervise Arengu Instituudist. Triinu Kalle on tervise edendamise osakonna laste ja noorte tervise vanemspetsialist ning ise ka kolme lapse ema.

Poisid pontsakamad

Viimase kümne aasta jooksul on ülekaaluliste laste hulk järsult kasvanud.

Kui 2002. aastal oli Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi ülekaalus 8% noormehi ja 4% tüdrukuid vanuses 11–15, siis 2014. aastal olid need arvud juba vastavalt 17 ja 11. Õnneks näitavad uuringud, et viimastel aastatel on laste ülekaalu tõus siiski peatunud. Enim on ülekaalus 11aastased poisid ja 13aastased tüdrukud.

Kehakaalule antakse hinnang kehamassiindeksi järgi.

Ka toitumisterapeut, toitumisnõustajate koolitaja Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolis ja ajakirja Toitumisteraapia koostaja Annely Soots ütleb, et ülekaal on Eesti laste hulgas juba tavaline, nagu ka ülekaaluga kaasnevad haigused.

“Näiteks 30 aastat tagasi, kui ma arstiks õppisin, räägiti meile, et lastel II tüübi diabeeti peaaegu ei esinegi,” sõnab Soots. “Nüüd pole see haigus enam haruldane. Miks? Vaadakem me toidupoode – need on täis kaupa, mida 30 aastat tagasi veel ei pakutud. Paljud pered on tervislikust toidust kaugenenud, osas kodudes ei tehta enam üldse süüa, tarbitakse vaid kergesti kättesaadavaid pooltooteid, kiir- ja valmistoitu.”

Triinu Kalle nendib, et ülekaalulisus on tunduvalt suurem probleem noormeeste seas, kuid samas ei ole nad oma kehakuju suhtes nii kriitilised kui tüdrukud ja hindavad end rohkem normaalkaalulisteks. Kui varasemate uuringute kohaselt poistel vanuse kasvades ülekaalulisus vähenes, siis enam seda Kalle sõnul kahjuks väita ei saa, küll aga tüdrukute kohta.

Vähe liikumist, palju suhkrut

Laste ülekaalul on kaks peamist põhjust: vähene liikumine ja tasakaalustamata toitumine.

Triinu Kalle märgib, et kindlasti on ülekaalu juurde toonud energiarikkad toidud, mis on suure suhkrusisaldusega, kuid vähese n-ö heade ja aeglaste süsivesikute ja kiudainete osakaaluga, mida leidub eelkõige puu- ja köögiviljades. Eeskätt toob ülekaalu kaasa liialdamine süsivesikutega (suhkur, valgest jahust saiatooted ja makaronid jms), ebaregulaarne söömine ja õuemängude asendumine ekraanide ees viibimisega.

“Sellise toitumise puhul jääb organism ilma ka eluliselt vajalikest vitamiinidest, mineraalidest ja headest rasvadest,” nendib Kalle. “Magusate ja soolaste näksidega liialdamist näitab ka värske Eesti rahvastiku toitumisuuring.”

Vähene liikumine ja istuv eluviis on omakorda kaasa toonud selle, et toiduga saadavat energiat ei kulutata ära. Üldine soovitus on, et lapsed peaksid päevas tund aega aktiivselt liikuma. Paraku teeb seda Triinu Kalle andmeil vähem kui veerand Eesti lastest.

Vanemate eluviis

Triinu Kalle nendib, et geneetiliselt diagnoositud ülekaalu esineb väga harva; pärilik kalduvus lööb välja siis, kui seda soosib keskkond.

“Pärilikkus ilmneb geenide ja keskkonna koostoimes. Siia hulka kuuluvad ka lapsepõlves omandatud toitumis- ja liikumisharjumused. Üha enam uuringuid tõestab siiski, et geneetilisest pärilikkusest tähtsamaks on saanud keskkond, kus elatakse, ehk ülekaalu põhjused on toitumuslikud.”

Ta lisab, et peamine laste ja noorte ülekaalulisuse riskifaktor on lapsevanemate ülekaalulisus, sest toiduvaliku teevad enamasti nemad, kujundades ka lapse suhtumist kehalisse aktiivsusesse.


Väikelaste ülekaalulisus

Triinu Kalle sõnul pole väikelaste ülekaalulisust Eestis piisavalt uuritud, kuid ta usub, et nende ülekaalu põhjused on samad mis suurematel lastel ehk siis liiga energiarikas toit ja vähene liikumine.

“Kui väikelaps saab ohtra suhkruga magustatud toite, on ilmne oht tekitada lapses harjumus, et toit peab alati maitsema magus. Lapse aju on tõenäoliselt tundlikum kõigi sõltuvust tekitavate ainete suhtes. Just väikelapseeas pannakse alus kõigile harjumustele. Laps, kes on harjunud sööma viis-kuus korda magusamat marjapüreed, võib hakata põlgama värskeid vaarikaid ja mustikaid.

Väikelapsega perearsti külastades peaks olema kaaluiive ja sellest kõrvalekalded kenasti jälgitavad, sest perearst täidab laste jaoks koostatud spetsiaalset kasvukõvera graafikut.

Lapse hilisemas rasvumises mängib oma rolli ka ema toitumine raseduse ajal. Samuti on teadlased leidnud, et on seos lapse sünnikaalu ja hiljem tekkiva rasvumise vahel.

“Ema kehakaal tundub siin mõju avaldavat, sest lapse sünnikaal on mõjutatud ema rasedusaegsest kaalutõusust,” sõnab Triinu Kalle. “Seega on ema õige toitumine raseduse eel ja ajal äärmiselt oluline.”


Mida kaasa toob?

Liigse kehakaalu tõttu on lapsi tabanud haigused, mida varem peeti täiskasvanute tõbedeks. Lapse ülekaal võib kaasa tuua II tüübi diabeedi, südame- ja veresoonkonnahaigused, hingamishäired, astma, uneapnoe, ortopeedilised haigused, liigeseprobleemid, nõrgema immuunsüsteemi, vastuvõtlikkuse respiratoorsetele haigustele jm.

Samuti võivad n-ö paksu last tabada psühholoogilised probleemid, madal enesehinnang ja depressioon.

 

Mida ette võtta?

“Laste puhul peaks olema eesmärk eelkõige edasise kaalutõusu vältimine, mitte kaalu langetamine või dieedipidamine,” ütleb Triinu Kalle. “Ülekaalulised lapsed tihti n-ö kasvavad oma õigesse kaalu. Muutused peaksid hõlmama kogu perekonda, et uue eluviisiga harjumine oleks lapsele võimalikult lihtne ja tõhus.”

Laste ülekaalulisuse korral tuleks esmalt vaadata, milliseid positiivseid muudatusi saaks teha tema toitumis- ja käitumisharjumustes. Laps peaks sööma rohkem puu- ja köögivilja ning suurendama oma kehalist aktiivust.

“Kui kaalu langetamiseks hakatakse toidu kaloraaži liigselt piirama, annab see tulemusi vaid ajutiselt,” teab Annely Soots. “Ülekaal tuleb kiiresti tagasi, kui näljatunde kannatamisest väsitakse ja jälle endistviisi sööma hakatakse. Seepärast on niisugune dieeditamine mõttetu ja isegi tervist kahjustav.”

Üleminek tervislikule toidule ei pruugi olla alguses lihtne, sest lapsele võivad maitsed tunduda esialgu vastumeelsed.

“Kommid, küpsised ja saiakesed tuleb üldse ära jätta,” rõhutab Soots. “Kommide asemel paku puuvilju, seemneid ja pähkleid. Ning last tuleb harjutada sööma võimalikult palju köögivilja. Kaalu aitavad kõige paremini normaliseerida just  mittetärkliselised köögiviljad ja marjad. Lõpetage lapsele magusate mahlade, limonaadide jm karastusjookide ostmine ja vaadake alati toiduainete suhkrusisaldust.”

Näiteks võib poest leida rukkileiva, mis sisaldab 10% suhkrut – sama palju kui magus mahl. Janu kustutamiseks peaks laps jooma puhast vett, mitte mahla, limonaadi või maitsevett.

“Juba nende lihtsate juhiste järgimisega on võimalik palju ära teha,” kinnitab Annely Soots. Maiustusi soovitab ta kodus ise valmistada tervislikest koostisosadest. Kuid nendegi koguseid tuleb piirata, sest kuivatatud puuviljad on väga suhkrurikkad. Magustoitudes võiks suhkrukoguse vähendamiseks kasutatada tervislikke suhkruasendajaid, näites ksülitooli, erütritooli ja agaavisiirupit. 

Kui probleem on tõsine, tasub konsulteerida toitumisnõustajaga. Nemad aitavad kaalu langetada tervisliku söömise, mitte dieedi abil, mis tähendab eelkõige keskendumist toiduainete valimisele, mitte ainult kalorite arvutamisele.

“Enamasti ei ole probleem mitte kaloraažis, vaid valedes toiduvalikutes,” sõnab Soots. 

Oluline on seegi, et laps sööks regulaarselt: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala päevas. Igas põhitoidukorras peaks olema mingi süsivesikuterikas toiduaine, sest muidu langeb veresuhkrutase, laps muutub närviliseks ja tal tuleb magusaisu. Liigne magusaisu tekib nii suhkru kui ka muude süsivesikutega liialdamisel, aga samas ka nende täielikul puudumisel. Kui süüakse regulaarselt, on ka kommiisu tunduvalt väiksem.

Peale kalorite peavad nii lapsed kui ka täiskasvanud saama toidust vitamiine ja mineraale, fütotoitaineid, valke ja asendamatuid rasvhappeid.

Hea oleks valida lapsele sobiv ja meeldiv treening, mida ta teeks regulaarselt pikema aja vältel. Veetke aega aktiivselt ka kogu perega (nt matkates, seiklusradadel, rattaga sõites, mänguväljakutel). Ning oluliselt tuleks vähendada igasuguste ekraanide taga istumise aega, see peaks jääma alla kahe tunni päevas.

Head nõu

Tervisliku toitumise juhiseid vaata kodulehelt www.toitumisest.ee. Sealt leiab kompetentseid toitumisnõustajaid ja -terapeute.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid