(Wavebreakmedia ltd)
Jaga:     
Värske ajakiri

„Olen emalt ka täiskasvanuna isa kohta küsinud, aga saanud vastuseid: “Miks sa seda ikka küsid?” ja “Ah, mis sest nüüd enam... see on ju minevik.” (42)

Igaühes meist elab tervikliku pere ideaalmudel. Ka isata naisteks kasvanuil on südames koht kadunud isale.

Liina (50): “Esimene küsimus isa kohta tekkis mul algklassides. Ema käest ei julgenud küsida... alateadvuses nagu miski keelas. Tean, et minu isa nimi on suvaline mehenimi, millel pole minu tegeliku isaga mingit seost. See on siiamaani suur saladus.

Koolis tajusin klassijuhataja eelarvamuslikku hoiakut – mulle anti märku, et ma olen teistsugune, olen vähem väärtuslik kui teised. Nägin, kui oluline oli, kes on su vanemad ja missugune on nende positsioon, ning kuidas õpetaja kohtles täisväärtusliku pere lapsi. See tegi haiget...

Mingil eluperioodil muutusin ema vastu kriitiliseks. Hakkasin mõttes etteheiteid tegema ja rääkisime ka õdede-vendadega, mis oleks võinud olla teisiti. Olen elus kaks korda end ette valmistanud, et emalt tõde teada saada. Täiskasvanueas olen talt isa kohta üsna tasakaalukalt küsinud, aga saanud väga põiklevaid vastuseid: “Miks sa seda ikka küsid?” ja “Ah, mis sest nüüd enam... see on ju minevik.” Viimasel korral ei jätnud ma aga jonni ja ema lausa nuttis mu käes. Ilmselt olen olukorraga leppinud ja ise ma uut vestlust selle üle kindlasti ei alusta. Kui ema leiab, et ta tahab rääkida, siis ma kuulan. Tunnen, et ta ei mõista oma suure ego juures, miks mul seda teadmist tegelikult vaja on.

Mõnikord fantaseerin elust isaga ja sellestki, mis kõik oleks võinud olla. Tegelikult on ka minu lapsed küsinud, kes on nende vanaisa. Vanem poeg huvitub väga oma sugupuust ja juurtest, tal oleks selle teadmise üle hea meel. Ta on ka ise seda vanaemalt pärinud,, aga pole vastust saanud. Laitsin maha mõtte selle kohta uurida. Las olla, nii nagu on! Vägisi kedagi rääkima panna ei saa.

Tore, et mina siin maailmas olemas olen. Ja mul on lapsed ja lapselapsed! Oma südames suhtun isasse – ükskõik, kes ta siis ka oli – hästi. Mul ei ole talle mingeid etteheiteid. Ma ju tunnen ära, mis on mul emast ja mis on minus võõrast, teistsugust. Ja ausalt öeldes see teistsugune mulle meeldib.”

Loe artiklit täismahus novembri Eesti Naisest:

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

14 kommentaari

  /   11:23, 12. nov 2017
Sellel ei olegi ju tähtsust. Su ema on kasvatanud sinust inimese, hinda seda.
  /   12:23, 12. nov 2017
On tähtsus. Kunagi tehtud tinglikud vead või häbitunne on ühel hetkel tähtsusetud. Aastate eest oli see vbl häbi aga täiskasvanuna võiks enne lõplikku lahkumist rääkida siiski suud puhtaks. Ma olen nüüdseks ise vanaema. Ent mu ema isa on tedamata, ta ise ka ei saanud vastust oma emalt. Minu jaoks ei ole sel mingit tähtsust, sest minul oli Isa täiesti olemas. Aga tean ema juttudest , kuidas tema selle tõttu kannatas. Vanaema ei rääkinud tema isast sõnagi , me ainult võisime arvata ja oletada. Ja selle tõttu on jäänud väike okas hinge, et kui inimesele antakse elada 80 + aastat siis võiks ühel hetkel ikkagi täiskasvanud omavahel rääkida.
U
uulaf  /   12:35, 12. nov 2017
millest rääkida, nõrkusest?
  /   14:54, 12. nov 2017
Aga ju on mingi põhjus kui ema ei räägi. Näiteks ema tahab last säästa? Võib-olla pole eriti millegi üle uhkust tunda? Või on tegu mingi tööõnnetusega, kus mees ei tahtnud lapsest kuuldagi ja naine otsusas ikkagi sünnitada? Äkki inimestel oli omavaheline kokkulepe, et sellest ei räägita? Või oli naine piisavas vanuses ja tegu viimase hetke pakkumisega ja teadlikult valiski üksinda kasvatamise.
S
Siku  /   10:51, 15. nov 2017
Siis nii öeldaksegi, et meil jäi Sinu isaga kokkulepe, et sellest ei räägita. Või et oli teadlik otsus ja isaks keegi, kes seda isegi ei tea.
Y
yll  /   11:25, 12. nov 2017
kui nii salatsetakse siis ilmselt on isa nimi korvpallikoondis "spartak" või tondi "tankidiviis"!
M
max ..  /   18:54, 12. nov 2017
Võib olla hoopis - Aateegi tänava sõbrad Räpinast.
V
Vanamees  /   11:25, 12. nov 2017
Aga nii ongi ,mehed on abivahendid ! Niikaua kui kasu ,kõlbab ,kui isu täis ja tootlikus väike siis lõpp !
K
Kristofer  /   11:46, 12. nov 2017
Aga minu isa on jobu!
S
selge  /   15:31, 12. nov 2017
käbi ei kuku kännust kaugele :).
S
selge  /   15:49, 12. nov 2017
eelnev kirjutis iseloomustab pigem minu suguvõsa :).
L
lol  /   11:52, 12. nov 2017
mind näiteks ei huvita see inimene, kes paberite järgi peaks minu isa olema, aga pole seda kunagi olnud, ma ei tunne seda inimest ja mul on tas sügavalt poogen.
T
Tubli!   /   13:15, 12. nov 2017
Mul sama olukord ja mind ka ei huvita. Mis põhjusel nad emaga lahku läksid, ei huvita samuti. Ema abiellus uuesti ja ma sain omale Isa. Loll olukord on aga see, et Isa soovis mind lapsendada ja see ema esimene ahv ei loobunud oma vanemlikest õigustest. Ehk siis kunagi vanas eas saan mulle võõra inimese hooldekodumaksu maksta.
A
avipojale  /   15:34, 12. nov 2017
miks sa arvad, et ta hooldekoju satub, kui ise ei tea temast midagi? Ma penskar, aga ükski sugulane pole kunagi hooldekodus olnud, elatud ka üksi surmani. Nii totu suhtumisega last endale küll ei tahaks.
13:15-le  /   15:35, 12. nov 2017
Sa vähemalt tead,kes ta on---selles on küsimus.
  /   16:49, 12. nov 2017
Tean jah. Kui tänaval vastu tuleb, siis meenub, et aa õigus jaa, see on ju see mees, keda ma ei tunne.
Aga miks ma arvan, et ta hooldekoju satub? Sest mina teda vanas eas enda juurde küll ei kavatse võtta. Kuna ta ju alimente maksis ja minust ei loobunud, siis Eesti riik ja suurepärane perekonnaseadus...
16:49-le  /   17:33, 12. nov 2017
Nojah, vaata, et sa siis suure palga peal oled,et teda seal pidada...Vii parem metsa,seenele....
N
no  /   20:41, 12. nov 2017
Kui ta alimente maksis ,siis ta on ka hoolinud sinust! Milleks pirtsutada, maksa tema eest hooldekodu arved kui peaks selline aeg tulema! Alimendid pani ema talle peale, mitte perekonnaseadus! Seega sinu eest on hoolitsetud ja hakka raha koguma hooldekodu jaoks- kui peaks selleks põhjus tulema....
  /   10:42, 13. nov 2017
Kust otsast ta hoolinud on? Kui seaduse järgi peaks olema esikohal lapse huvid ja Isa soovis mind lapsendada, aga tema ei andnud? Kus see hoolimine siis on, kui laps sai normaalse elu, aga mees oma egoismist mind ära ei andnud? Ema pani alimendid muidugi ja seda olen ma talle ka ette heitnud, et tänud sellise olukorra loomise eest. Kui soovib, võib selle mehe vanas eas enda juurde elama võtta, pangu keldrisse või kuhugi, ei huvita mind...
T
to: Tubli  /   10:54, 15. nov 2017
Kui Su bioloogiline isa pole Su kasvatamist osa võtnud, ei ole ka Sinul kohustust teda ülal pidada.
K
kuule  /   10:42, 13. nov 2017
Sa ei pea ta hooldekodu tasu maksma. Päris ausalt, võtad advokaadi ja kohe olemas positiivne otsus. Riik ei saa sundida ja see pole seotud alimentide maksmisega.
K
küsi  /   11:57, 12. nov 2017
ema tuttavate ja sõbrannade käest, saad rohkem teada.
N
naine  /   17:13, 12. nov 2017
vot see on sul küll "õige" soovitus
E
ewe  /   12:02, 12. nov 2017
Teadmatus on paha. Parem räägi ära, ükskõik kui halb juyy see on. Teadmatus aga paneb last isa otsima jne. Kui teab, kes on jne. on palju rahulikum.
I
Isa....  /   20:37, 12. nov 2017
...võis olla keegi prominentne abielumees.
A
Ahaaa  /   12:59, 12. nov 2017
Ühesõnaga isa oli vajalik siis kui temalt alimente ja elatisrahasid nõuti. Ilmselt oli ühel hetkel jälle see olukord, et "oleme lahku kasvanud", "eriarvamused meie vahel" jne - see tüüpiline naiste hala, et mees minema peletada ja laps isata jätta. Eesti naised minumeelest ei tea ka misasi on armastus, nad on kalgid ja kivist südamega!
P
paljasjalgne  /   13:27, 12. nov 2017
Minu ema pole kopikatki saanud. Pole tahtnudki. Mina olin oma isa häbi... Nüüd 52 a. hiljem saan sellest nii aru. Aga ema jäigi teda armastama ja ei jaganud enam ennast kellegi teisega. Ja mu ema oli väga ilus inimene. Ei rääkinud isast halba, aga andis teada, et ta on olemas ja ta elab oma elu... Ema sai hakkama minu kasvatamisega, üksi, ilma rahata. Pea püsti! Aga see mees... jättis ennast ilma OMA verest ja lihast, ilma kolmest lapselapsest ja nüüdseks ka ühest vahvast pisipõnnist. Ta on olemas... minu mõtetes ka vahel... aga mitte mu südames... ilma rahata...
A
aga raha eest  /   15:36, 12. nov 2017
oleks südames olnud?
T
to ahaa  /   17:14, 12. nov 2017
ära üldista, oled kalk inimene
T
to ahaaa  /   19:44, 12. nov 2017
Mis on lahutusel pistmist isadusega? Pole imestada, et naine sinusugusest lahutada soovib - sa pole ka partnerina midagi väärt, kui aru ei saa, et lapsevanem ollakse surmani
E
ema teab  /   13:00, 12. nov 2017
ega iga sigitaja ole ju isa!
V
Vanamees  /   14:58, 12. nov 2017
Hea ,et sul valida on keda lapse isaks panna ! Mida rohkem otsid ,seda parem valik !
.
....  /   14:22, 12. nov 2017
teise inimese hinge ei ole võimalik vaadata. Seal võib olla nii räige valu, et seda on sõnadesse võimatu panna ja lapsele sellest rääkida. Sest see võib lapsele olla ka väga raske teadmine. Emale võib öelda nii, et kui ta ei suuda lapse isast rääkida, siis ei olegi vaja - pangu see kuhugi kirja nii, et seda saab avada alles peale tema jäädavat lahkumist. Et sel juhul on vähemalt geneetiline põlvnemine järeltulevatele põlvkondadele teada.
S
siis  /   15:37, 12. nov 2017
võib juba hilja olla, oled abielus oma poolõe või vennaga ja lapsedki olemas.
A
aga  /   20:10, 12. nov 2017
võib olla ka väga vastik võimalus, et ema on oma lähisugulase poolt vägistatud ja laps ise juba ongi sellisest "suguluspaaritusest". Igasuguseid jubedusi on tänapäeval avalikuks tulnud üle ilma, ei ole Eesti ka erand, lihtsalt ei ole meediasse jõudnud.
V
versioonidepaljusus  /   15:34, 12. nov 2017
Üks versioonidest on see, et ema seda ei teagi,et KUMB...Ja siis ei taha midagi sellist teatavaks teha.Meie pere lugu! Märkasin ühte sugulast aastakümne jooksul kogu aeg võrdlemas kahe mehe pilti ja oma last,ja teades pisut tausta,arvan, et ta vaagis just seda asja,et kumb siis...Isana on räägitud lapsele ÜHEST neist,ja too on surnud. Hea rääkida!
E
ego-keskseid  /   15:44, 12. nov 2017
naisi on, ka emade hulgas küll ja veel - teades oma õigusi, kohustustega on nii ja naa... Lapse jaoks keeruline ja ebakindlust tekitav olukord, kogemuste-teadmiste-arusaamise puudumise tõttu. Arusaamine tegelikest asjaoludest, sest vastuse vääriliseks last-lapsi ema ise ei pea, tekib enamasti pika aja jooksul, kui mõlema suguvõsa poolset infot juba töödelda on ja saab. Vanavanemad aitavad oma last, seda ema/isa, erinevatel põhjustel, sageli sokutab ema omaenese lapsed oma vanematele "hoiule" suutmatusest laste isaga mõistlikult suhelda. Nähtavaks-kuuldavaks teeb selle pidev karjumine, ka vägivald, mis laieneb lastele. Paraku peale lahutustki näib vägivald laste kallal olevat kättemaks nende isa eest, kelle nägu-tegu lapsed on. Kehv vundament kogu eluks... Lapsed kasvavad vahel inimesteks, vanemate eeskujule vaatamata või kiuste, elust endast õppides. Liiga palju aega kulub ainult.
T
Tõnn  /   16:59, 12. nov 2017
Ma leian, et selline ema on kurjategija - iga laps tahab teada, kes on ta isa. Kui see isa polnud suurem asi ja ei soovinud perekonda aidata - siis tulebki seda lapsele otse öelda, aga nii et varjad, see on kõige ebaõiglasem!!!
L
liis  /   17:16, 12. nov 2017
mina ei taha, tean et ta tegi emale haiget ja ma ei taha teda näha
M
max ..  /   18:46, 12. nov 2017
Elukaaslane pole 27 aasta jooksul suutnud välja mõelda kes ta lapse isa on. Kuuldavasti käis sõbrakäest - sõbrakätte, Kunas - kama kes neist saunapeole
või Jandso poole kaasa kuttsus. peaasi et pidu. Pärast kõht ees , pakkus poolele külale keegi ei tahtnud. Kõigil oma naised kodus
E
ehhee...  /   16:31, 17. nov 2017
Kui pistad p....sipelgapessa, siis on üsna raske pärast aru saada, milline sipelgatest sind näkast hammustas.
E
emale haiget tegemine  /   18:58, 12. nov 2017
emad teevad isadele samuti haiget ja mitte vähe. Kui "tõde" on ühe poole oma, teine pool juba ammu läinud ja enam ei vasta-selgita... Lugusid räägitakse, mõeldakse välja, ilustatakse rääkijat ennast õigustades-puhastades, kuid lapse jaoks ühepoolselt ja selgust saamata. On nii olnud, on ja ka jääb, kuniks arusaamad-traditsioonid kestavad. Väga ammustel aegadel oli lapse rääkimise aeg siis, kui kana pissib... Praegu pole laste vadal täiskasvanute vajalike juttude juureski pidureid. Kasvatakse ikka üles, vaatamata mistahes laadi kasvatamisele. Mis tähendab eneseks saamise vajalikkust õppimise, lugemuse, mõtlemise, tegutsemise, harjutamise jne tulemusena. Vanemaid ei pidada saama valida, edasiste valikute tegemisel on suur ka enese roll, ka mustreid mitte korrates.

Loe ka neid lugusid