(Kristjan Lepp)
Jaga:     
Kullafond

Sünnipäevalaps Gerli Padar: „Ma pole julgenud unistada! Kõik see, mis on minuga juhtunud, on tulnud justkui iseenesest.“

Katke Eesti Naises 2010. aasta septembris ilmunud kaaneloost.

14aastaselt “Laulukarusselli” ja mõni aasta hiljem “Kaks takti ette” võitnud Gerli Padar on nii kaua tiirelnud me meeltes, et on muutunud justkui sugulaseks.

Pikal artistikarjääril on oma head ja vead. Plusspoolele võib kanda kõik lavad ja rollid. Seda röögatu pikka nimistut arvesse võttes ei mõjugi Gerli tunnistus eputavupsakana: “Ma pole julgenud unistada! Kõik see, mis on minuga juhtunud, on tulnud justkui iseenesest, olnud pidev kasvamine. Mis siis veel juhtuda võib, kui unistama hakata?” Gerli, kellel Lotte-kostüümitagi intensiivsust rohkem kui küll, naeratab ootusärevalt ja uskumatult malbelt.

Tööalaselt pole tal jäänud suurt miskit püüda. Sära ja lustiga looritatud meeletu töövõime on kätte veeretanud kõik, mida Gerli vähegi ihaldanud.

Kuigi kuulsuse mõttes on Eesti üsna ohutu, on siingi päevi, mil tuntus on kui vesi, mis jäänud pärast ujumist kõrva: otseselt haiget ei tee, aga on põrgulikult ebamugav. “Püüan teadlikult vältida olukordi, kus ma ei saa näiteks oma lapsega olla mina ise, vaid pean olema see Gerli, keda kõik arvavad tundvat, keda kõik võivad pildistada või kelle poole näpuga näidata.”

“Ma olen õnnelik!” deklareerib Gerli. “Oskan lõpuks elada hetkes ja ennast kuulata: anda tuld, kui olen valmis tegutsema; võtta aeg maha, kui enam ei jaksa. Varem ma seda ei osanud, perfektsionist, nagu ma olen. Aga ju see oskus tuleb vanusega,” arutleb Gerli. Eks inimesena küpsetagi omas tempos.

Gerli õnne valem on lihtne:

¤ Mida iganes sa teed, tee kirega ja naudi!

¤ Tööta nendega, keda austad ja kes annavad sinuga sarnaselt endast sada protsenti.

¤ Ära keela endale arengut – õpi!

¤ Ja armastus – see on kõige olulisem!

“Väga palju sõltub mõtlemisest: kui oiata, et elu on üks hädaorg, siis nii see ongi! Endaga tuleb tööd teha, mõelda positiivselt! Nautida praegust hetke! Ei pea ootama müstilist homset – õnn ongi siin ja praegu!” noogutab Gerli hoogsalt igale sõnale takka.

Ta teab, et vastuvoolu ujumisele pole mõtet aega raisata. Kummalisel kombel terendab iga kinni langenud ukse asemel kuskil alati mõni uus algus. “Kui mõni asi peab teoks saama, siis ka saab.”

“Gerli on kadedakstegevalt andekas peaaegu kõiges, mis ta oma elus on ette võtnud või mis elu on talle ette mänginud. Mulle meeldib, et ta pole kaotanud lõbusat ja krutskeid täis last endas, sest see aitab paljusid asju huumoriga võtta ning vahel paratamatult tekkivat stressi leevendada,” tunnustab elukaaslane Martin Parmas. Lisades, et inimesel peab olema analüüsimisoskus ja julgus kriitikat taluda. “Ning mis peamine: oma vigu tunnistada. Need omadused on Gerlil igati olemas!”

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid