(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Varia

7 täiesti tavalist sõna, mida kasutades võid näida ebakindla ja rumalana (2)

Igapäevane suhtlus muutub iga päevaga. 10 aastat tagasi poleks olnud kuidagi võimalik, et lisame töistes kirjades lause lõppu naerunäo kujutise, kuid täna ei tundugi see ilmtingimata ebaprofessionaalsusena. Sellegipoolest on meie keelekasutuses palju sõnu, mis seal ei tohiks olla, mida me kasutame augutäiteks ning parasiitidena ilma, et ise hoomaksime. Ehkki tegu on näiliselt pisikeste pattudega, võib taoline kõnekasutus näidata meid ebausaldusväärsete ja ebakindlatena ning määrata seega meie saatust: sõnavalik ning väljendusoskus reedab su loomuse ning teatud sõnade kasutamise tihedus räägib sinust nii mõndagi. Alljärgnevalt on toodud valik argisõnu, mille kasutamist tasuks oluliselt piirata. Proovi tähele panna, kuidas ennast väljendad ning milliseid sõnu sageli kasutad ise seda enamasti märkamata.

"Võiks", "peaks", "võib-olla"

Ehkki näiliselt süütud sõnad, loovad nad oma kasutajast mulje kui ebakindlast inimesest. Ehkki neid on hõlbus lülitada mistahes lausetesse, jätavad nad vestluse teise osapoole infopuudusesse,  Näiteks kutset peole ei tohiks esitada sõnadega „ võib-olla on meie juures väike koosistumine kolmapäeval“ ega sundida kedagi enese järgi ootama sõnadega „võib-olla ma tulen hiljem su juurest läbi“. Kustuta need sõnad oma ajusopist ning kasuta neid vaid äärmisel vajadusel.

"OK"

Üks lamedamaid vastuseid mistahes kirjale või sõnumile on „OK“.  See demonstreerib ebaviisakust ning hoolimatust, teatud situatsioonides ka enesekaitset. „Tere“, „palun“, „tänan“, „head aega“ ja täislausetega vastamine on elementaarne suhtlusviis, mida õpitakse juba lasteaias.

"Imeline!"

See on üks trikiga sõna. Kui keegi räägib oootamatust suursündmusest, mis teda on äsja tabanud, on igati asjakohane vastata talle „imeline!“.. Kuid kui „imeline“ ja „äge“ on juba igas sinu lauses, siis ei ole sinu vaimustus enam usutav. Ega sa ise. Ebasiirus aga paneb inimesi sind vältima.

„EE…“

Üks tavalisemaid täitehäälikuid meie kõnes on „ee“. Kas läheb mõte rändama või otsid sa sobivat sõna ning sulle tundub, et pead mõtteauku millegagi täitma. Pidev eetamine jätab sinust mulje kui pisut rumalast või aeglase taibuga tegelasest. Pigem eelista „ee“ asemel öeldagi, et mõte läks rändama, või et otsid sobivat sõna.

„Nagu“

„Nagu on samuti augutäitja, tüüpiline parasiitsõna just noorte seas. See kõlab rumalalt ja labaselt. Ära kasuta seda sõna üldse! „Selline kui“ ning „sarnane“ ajavad asja sama edukalt ära.

„Tegelikult“

Ka „tegelikult“ on meie kõnes reeglina ebavajalik sõna. Kui loed üle oma saadetud kirjad, leiad, et sõna „tegelikult“ võid sa pea kõikjalt kustutada ilma, et teksti mõte kannataks.

„Loodetavasti“

Ehkki sõnal on optimistlik toon, jätab see enamasti mulje ebakindlusest, Oled sa klient või ülemus, ikka meeldib sulle enam lause „ma lahendan selle probleemi kolme tunniga“ kui et „loodetavasti ka saan selle tehtud kahe tunni jooksul“.

Allikas: Lifehack.org

2 kommentaari

K
Kat  /   18:03, 22. aug 2017
Kasutan kõiki neid sõnu ja EI TUNNE ennast rumala või ebakindlana,,,See artikkel on rumal,,ja ebakindel,,
T
tegelikult  /   18:34, 22. aug 2017
Õpi; KAT; sellest artiklist,õppida ei ole kunagi hilja.

Loe ka neid lugusid