(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Kullafond

Millega olen ära teeninud, et mul on selline ema, kes mind peaaegu et vihkab? (27)

Artikkel ilmus Eesti Naises 2013. aasta oktoobris.

Emasid on mitmesuguseid. Pidev kriitika ja nõudlikkus oma lapse vastu võib viia keeruliste suhete või koguni nende katkemiseni. Leidub selliseidki mammasid, kes teevad lapse elu kibedaks suurest armastusest või kummalisest kadedusest... 

Triin (46) tunnistab, et on saanud oma emaga üldjoontes hästi läbi, kuid teatud eluperioodidel on autoritaarne naine teinud tema elu liigagi kibedaks. Kui Triin oli 19 ja plaanis oma elu esimesele suurele armastusele külla sõita, luuras ema teda bussijaamas ja sõimas tütart kõigi ees, et tollel olevat litsi silt seljas. Triinul oli väga häbi, kuid ta tegi näo, et ei tunne oma ema, ning sõitis peikale ikkagi külla, sest armastus oli suurem kui hirm ema ees. Seesama sõber kutsus Triinu paariks päevaks Pärnusse. Ema ei lubanud täiskasvanud tütrel jällegi minna, ent Triin läks sellest hoolimata, et pärast taas sõimata sai.

Mõne aasta pärast Triin abiellus. Ka sellele oli ema vastu, sest mees olevat väga ebaintelligentsest perekonnast. Kätt ei saanud ta siiski ette panna, pealegi oli tütar juba lapseootel. Pulmas kommenteeris ema, et ta viibib justkui matustel. Ema ei lubanud Triinul koos mehega eraldi elama minna, vaid käskis jääda lapsepõlvekoju. Vastasel korral ähvardas lapsehoidmisel mitte aidata.

Triinu väitel keelas ema tal ka mehega teist last saamast, ähvardades taas, et ei aita last hoida. Teist last ei sündinudki, kuigi Triin arvab, et kui nad oleksid mehega omaette elama läinud, oleks ka perelisa tulnud. Paraku kulgesid asjad üsna varsti lahutuse suunas ning Triin arvab, et tegelikult oli lahkuminek suuresti ema tagant tõugatud. Ema jõudis oma eesmärgini – kooseluni koos tütre ja lapselapsega.

Ettekirjutusi tegi ema teisigi – küll ei tohtinud Triin juukseid maha lõigata, küll pikki pükse kanda. Juuksed lõikas naine ikka maha, riietumisküsimustes kuulas aga algul ema sõna, kuid vahetas talvekülmadega seeliku ikkagi pükste vastu välja.

“Ema oli mul tegelikult väga hea ja selle varjus leppisin kõigega. Minule oli ema ikka A ja O ja kõik asjad on andeks antud,” ütleb Triin nüüd tagantjärele, kui ta emaga enam koos ei ela. Võib lihtsalt järeldada, et ema ja tütre arusaamad, mis on viimasele hea, ei kattunud. Loomulikult oli hiljem üksikemana last kasvatades suur abi, kui lapsega tegeles palju ka vanaema.

 

Vaikus ja kriitika

Kädi (29) suhted emaga halvenesid järsult siis, kui tütar leidis endale kindla peigmehe, kellega tegi plaane tulevaseks kooseluks. Ema proovis takistada noorpaari kokkukolimist ning pärast tema ebaõnnestunud katset määrata, kus ja kellega Kädi elama peab, lõppes nende enam-vähem normaalne läbisaamine. Kusjuures tütre mehesse suhtub ema märksa paremini ning ühe Kädi ja tema mehe tüli ajal üritas ema teha kõik, et mees igaveseks minema saata, et too vaid Kädist pääseks.

“Loomulikult teeb see väga haiget, aga ma lihtsalt ei mõtle sellele,” sõnab noor naine. Ta ei oskagi vastata küsimusele, milline on suhtlus emaga nüüd. Jah, ta käib suvel ja suurematel pühadel emal-isal ning noorematel vendadel külas, kuid emast on ta hingeliselt kaugeks jäänud. Kädi suhtleb teiste kodustega, kõik viibivad ühes toas, kuid emaga ta ei räägi ega vaata talle ka silma.

Kädi on proovinud nii hea kui ka halvaga, kuid miski pole aidanud. Halvaga proovimine tähendas seda, et ta karjus emale vastu, heaga proovimisel kiitis aga emale kõiges takka. Emalt kuuleb Kädi üksnes liha ja luud läbistavat kriitikat, mida tuleb absoluutselt kõige kohta, kaasa arvatud tütre sõbrad, või langeb tütrele osaks vaikus.

Kädi on pidanud enda kallal palju vaeva nägema, et oma enesehinnangut täiskasvanuna natukenegi tõsta. Lapsena oli ta sõnakuulelik tüdruk ja koolis viieline, kuid ema käest ei saanud ta kunagi kiita. Selle asemel elas Kädi pahandada saamise ja karistamise hirmus. Ja kui ema oli vihane, peksis ta last nii, et vorbid kehal punetasid veel tükk aega.

Samas tõdeb Kädi, et ema on lihtsalt väga raske isiksus ja võib-olla ei peaks ta halvasti suhtumist nii südamesse võtma. Emal pole sõbrannasid ja suurema osa sugulastega ei kõlbavat tal samuti läbi käia. Terve elu on Kädi pidanud kuulama, kuidas ema teisi inimesi halvustab.

“Vaatan vahel, kui hästi saavad mõned mu eakaaslased oma emadega läbi, ja küsin endalt: millega olen ära teeninud, et mul on selline ema, kes mind peaaegu et vihkab?” ei hoia naine pisaraid tagasi.

Kädi tähelepanekul leebus ema veidi siis, kui tal olid ehmatavad tervisehädad. Ent tervise taastumise järel näib olukord taas endiseks muutuvat.

10minutilised visiidid

Inga (44) ütleb, et ei taha oma emaga suhelda. Ema küll helistab talle sageli, vähemalt korra nädalas, aga Inga katkestab kõne tihti ära või ütleb, et ei soovi rääkida.

Inga arvates helistab ema talle maalt linna lihtsalt sellepärast, et tal on palju vaba aega. Ema küsib tütre käekäigu järele, kuid Inga on ammu mõistnud, et tegelikult ei huvita see teda üldse.

Ema tarvitab maal koos elukaaslasega liiga palju alkoholi ning Ingale kui maa ja metsa kaasomanikule üritatakse auku pähe rääkida, et ta oleks nõus mingi osa varast jälle maha müüma. Paraku on praktika näidanud, et müügist saadav raha kulub enamjaolt alkoholile. Müügiluba välja pressides on ema manipuleerimisega läinud isegi nii kaugele, et lubab ennast ära tappa...

Inga on loobunud maal külas käimisest. Viimati nägi ta ema aasta tagasi, kui too oli haiglas. Inga on kutsunud ema endale külla, kui ta linna arstile tuleb, kuid ema pole tulnud.

Inga arvates on kehvade suhete tagamaa lapsepõlves. Ema sünnitas ta väga noorelt ja soovis millegipärast oma lapsele halba. Nii oligi tütar rohkem vanaema-vanaisa kasvatada. Vanaema on Ingale rääkinud, et ema olevat tahtnud, et tütar jalutuks jääks… Juba lapsena pidi Inga nägema kodus joomisi, tülisid ja kaklusi ning vanaema oli tema pelgupaik. Isaga sai ta hästi läbi.

Varem käis Inga emal külas iga paari nädala tagant, viis talle oma kasutatud riideid, voodipesu ja vajalikku toidukraami. Tavaliselt jäi ta sinna ainult kümneks minutiks, sest ei tahtnud alkoholitarvitamist pealt vaadata.

Kuigi Inga ise pole kunagi saanud emalt hingelist ega materiaalset tuge, ootab ema seda temalt ikkagi – helistab tütrele linna ja kurdab, et tal ei ole näiteks küttepuid. Mets on aga ümberringi – ema mees võtku vaid saag ja kirves kätte ning tehku puid.

Lapsepõlvekoju Inga enam minna ei taha. Võib-olla sellepärast, et seal pole soojust ega aknal tuld ootuse märgiks. Ta võib minna ja toidukoti maha panna ning kümme minutit olla, aga kellegi tegemata töid ta ära teha ei jaksa.

“Ma sooviksin küll väga ema lähedust, mõistmist ja tuge,” lausub Inga. “Olen niivõrd heatahtlik, et ei küsi temalt, miks sa mind vihkad, miks sa mind ei armasta?”

Ta lisab, et on oma lapsi proovinud kasvatada nii, et nad saaksid omavahel rääkida absoluutselt kõigest. Naine tõdeb, et tegelikult armastab ta oma ema südames rohkem, kui see välja paistab.

 

Suhtlus katkenud

Ivar (26) pole oma emaga suhelnud vähemalt viis-kuus aastat. Selle põhjuseks on pikk vahemaa, kiire elutempo ja erinevad maailmavaated. Viimati puutus ta emaga kokku Facebookis, kus ema kirjutas paar noomivat lauset poja elukorralduse kohta. Ivar olevat jäänud ema tuttavale silma kerge alkoholitarbimisega, mistõttu tembeldati ta alkohoolikuks.

Tegelikult hakkas Ivar emast kaugenema juba mürsikupõlves, kui poissi hakati loksutama sugulaste vahet, sest väiksemad õed-vennad nõudsid rohkem hoolt ja pere majanduslik olukord polnud kiita.

“Ühiselt leiti, et mulle endale on kasulik kaugemal elada ja koolis käia. Olin siis päris noor, meil polegi olnud sellist ema-poja suhet.”

Ivar ja tema ema elavad eri linnades, vahemaa on üle 100 kilomeetri. Viimati kohtusidki nad umbes viis aastat tagasi, kui ema mööda sõites Ivarile mõneks minutiks külla tuli, ilma et oleks midagi eriti rääkinudki. Pärast seda pole ta ema näinud.

Vahepeal on Ivar ema ka vanaemaks teinud, kuid viimane pole lapselast kordagi vaatamas käinud. “Ise ma teda kutsuma ei hakka,” mainib mees pisut kibedalt.

Ivar leiab, et otseselt poleks tal midagi emaga suhtlemise vastu, kuid aeg on nii palju edasi läinud, et elu suunamise ja muu kriitika jaoks on juba hilja. Mees arvab, et vahel ei teeks paha nõu küsida või niisama juttu puhuda, aga see oleks pigem suhtlus nagu iga teisegi inimesega. Aeg näitab, kas Ivar hakkab veel oma emaga suhtlema, enne ootab ta temalt tunnistamist, et too on temaga valesti käitunud.

12 kommentaari

A
aga mida teha siis  /   14:51, 4. aug 2017
kui tütar vihkab ema?
  /   12:08, 20. aug 2017
saada ema vanadekodusse ja hästi kaugele
.
.  /   18:33, 20. aug 2017
Siis on ema midagi vääääga vaesti teinud...
N
no  /   16:24, 5. aug 2017
see 46-aastane Triin ju ei iseseisvunudki! Veel täiskasvanuna tantsida ema pilli järgi hirmus, et vanaema ei hoia last?! No ei lasknud ta ema põllepaeltest lahti...
Inga, kes peab end "niivõrd heatahtlikuks" on ju kahekeelne; kui ema helistab, siis katkestab kõne, samas, on kutsunud ema külla, kuid ta pole tulnud... Ma saan ta emast aru!
Seda, et oma südames armastab ta ema rohkem kui välja paistab, on loetu põhjal küll raske uskuda.
Q
Q  /   10:31, 20. aug 2017
Kas sul ükskõik ei ole?
  /   12:09, 20. aug 2017
no on
M
minul  /   10:40, 20. aug 2017
oli maailma parim / heasüdamlikum / hoolivam ema. 4 a juba maamullas. aga iga päev . iga kell ma temale mõtlen . kaotuse suurust ei saa enne mõõta. kui see käes . . . mina ise pole pooltki. veeranditki seda oma lastele. mis meie ema oli meile . . . mitte 1 sõna ei anna seda edasi. mis ma tema vastu tunnen .
  /   12:10, 20. aug 2017
siis tuleb sind kiiremas korras vanadekodusse üle anda
  /   16:07, 20. aug 2017
kes maksab
E
Ema  /   10:50, 20. aug 2017
Arvan siinkohal, et suhted on niivõrd individuaalsed, et sarnast määratlust polegi võimalik teha, kellel on õigus. Mina, kes ma väga muretsen oma poja(haige) tervise pärast, mind peetakse tüütuks ja pahaks. Kui ma ei muretseks ega varustaks teda pidevalt toidu ja ravimite ning muu seonduvaga, oleksin jällegi paha. Poja sõbrad on samuti ebaadekvaatsed hindamaks tema tervist. Ja nii me abikaasaga pahad olemegi, oodates vs näite ja häiritsedes teda pidevalt. Sõbrad kordavad talle vist sama, miks muidu meid pahaks peetakse. Annaksime pojale auto, kuid taas mure, et muret lisandub veelgi. Aga jah, pahad emad,miks te üldse lapsi sünnitate ja pärast ahistate neid oma liigse infohankimise soovist, et mida laps hetkel teeb. Narr. Mina olen omas suhtumises oma lastesse segaduses.
O
on jh  /   20:38, 20. aug 2017
klammerduja kanaema on tõesti õudne nähtus. kahjuks ei saa nood sellest aru, ei suuda lahti lasta. emad on sageli tõsiselt haiged inimesed. keegi ei saa inimesele nii palju haiget teha kui omaenda katkine imbetsillist ema.
O
Oh,  /   11:14, 20. aug 2017
Hoopis tytred on vastikud. Iniseb pidevalt, et mina olen halb ja paha, aga millegiparast helistab ja tyytab pidevalt ja tassib oma vantsud hoida.
  /   12:11, 20. aug 2017
saada siis need kohe lastekodusse ja ära aadressi ütle
Y
Yana  /   12:20, 20. aug 2017
Maailm ei ole must ja valge. Sageli saab aja möödudes aru, mis tegelikult valesti läks ja miks kõik on just nii nagu on. Minul on oma deemonid millega võidelda ja mulle tundub, et nii see jääbki. Ometi õpisin mina oma kogemustest seda, et kunagi ei tohi haiget teha nendele keda armastad. Seda, et sõnad teevad oluliselt rohkem haiget kui füüsiline vägivald. Seda, et inimene sünnib just sellisena nagu sünnib. Seda, milliseks võid Sa oma lapse minapildi muuta oma käitumise ja valede sõnadega. Kui midagi pidevalt sulle korratakse, siis sa usudki seda. Ma üritan oma last kavatada nende teadmiste valguses. Ja vaatamata kõigele, ma siiski igatsen oma ema ja mul on kahju, et siis kui selleks aeg oli, jäid asjad selgeks rääkimata. Nüüd ei ole selleks enam võimalust.
M
mida kommenteerida?  /   12:57, 20. aug 2017
ahastus ja masendus tuleb peale, kui vaatad tüüpiliste eestlaste elukorraldust. Empaatia puudumine, ükskõiksus pereliikmete vastu, toetuse puudumine, elementaarse suhtlemisoskuse puudumine. Ka mina olen kasvanud sellises peres. Ja minu sõbranna. Loetelu võib lõputult jätkata. Ja see näitab, et midagi on väga korrast ära siinse geneetikaga, kasvatusega, haritusega, intelligentsiga, empaatiaga, elementaarse inimliku, mitte loomaliku suhtlemisega...
  /   14:14, 20. aug 2017
Karjainstinkt ja meedialik arvamustööstus. Kõigile kättesaadav internet ja selle taga väike grupp inimesi võivad vormida ja muuta tervete masside hoiakud ja meeled.
  /   14:14, 20. aug 2017
Karjainstinkt ja meedialik arvamustööstus. Kõigile kättesaadav internet ja selle taga väike grupp inimesi võivad vormida ja muuta tervete masside hoiakud ja meeled.
P
Pildil  /   14:48, 20. aug 2017
Valve Kirsipuu, kas tema on see ema, või tema ema?
  /   16:09, 20. aug 2017
on küll
S
suhted...  /   15:18, 20. aug 2017
Kui ma lugesin pealkirja, tuli silme ette lugu kiirabiarst Mare Liigerist ja tema emast, näitleja Ellenist...Sama keiss.
  /   16:09, 20. aug 2017
lihtsam eutanaasia süst ja ok
K
kõigil  /   17:17, 20. aug 2017
oma lugu.
Vaadake filmi "Augustikuu" siis ehk saab paremini aru? Ega vist isegi siis, aga rääkimine oleks küll hea ja siis ka ei tea kuidas lõpuks kulgeb?
  /   18:02, 20. aug 2017
praegu augustikuu ja mida siin vaadata - ööd juba pimedad ja otsi teisel juba taskulambiga kus on ...
  /   18:03, 20. aug 2017
otsi parem märja näpuga
A
Aaaaaa...  /   17:40, 20. aug 2017
..Et kui ema ei aita lapsi hoida siis ei teegi..? Mina loll mõtlesin, et lapsi tehakse endale ikka..
  /   18:00, 20. aug 2017
loomulikult mitte,need mehe või meeste püüdmisex
J
jaan  /   07:58, 21. aug 2017
tegelikult kui vanemad ei anna piisavalt raha, seda ei ole kunagi neile piisavalt, siis on nad väga pahad

Loe ka neid lugusid