(Kristjan Lepp)
Jaga:     
Värske ajakiri

Mart Kadastik: "Ma ei vaheta mitte kedagi ega midagi kergel käel." (8)

Kostis ainult rahustavat muusikat. Naine töötas vaikselt mu juustes, nii vaikselt, et ma ei kuulnud isegi kääride säksimist. Et ka kõrvaltoolil ei istunud kedagi, kes sundinuks mind kõrvu kikitama, siis tundsin, kuidas roidumuse raske koorem silmalaugudele vajus. Mu ilmetu nägu peeglis aina süvendas unisust.   

Aga ma ei tulnud siia magama. Oleks kohutavalt piinlik, kui kliendi pea ühtäkki nõksataks või tema nohin üle ruumi leviks. Enese ärkvel hoidmiseks võtsingi jutu üles, ehkki üldiselt mulle ei meeldi juuksuris – moodsama nimetusega ilusalongis – niisama ajatäiteks vaterdada.

Õnneks on mu osavate ja hellade sõrmedega juuksur sedavõrd peenetundeline naine, et kohe, kui tajub, et mul pole jututuju, loobub peale pressimast vestlust, millel on inimesi ilusamaks tegevates asutustes kalduvus muutuda inetuks klatšiks. Vene ajal olid juuksurid linna kõige informeeritumad inimesed. Nüüd on juuksureid kordades rohkem ning seetõttu liigub kõditavat informatsiooni ühe ilutöötaja kohta kordades vähem.

“Kas tänapäeval on käärid teravamad kui nõukaajal?” esitasin küsimuse, mis oli piisavalt totter, et vastust oodates mitte tukkuma jääda. Ma teadsin, et tal oli peaaegu kümneaastane nõukaaja töökogemus. Olin millalgi uurinud, kunas ta kooli lõpetas ja tööd alustas. Tegelikult olin tahtnud teada, kui vana ta on. Aga seda ju ei sünni ühelt naisterahvalt otsesõnu küsida. Olin teda pidanud viis-kuus aastat nooremaks, tõesõna.   

“Muidugi on,” üllatas ta mind taas oma vastusega. “Siis olid meil tavalised nürid poekäärid. Ise teritasime.”

Ma olen tema juures käinud juba aastaid. Olen lojaalne klient. Isegi siis, kui nende salong teise kohta kolis, järgnesin talle truult. Ma ei vaheta mitte kedagi ega midagi kergel käel. Juuksur on otsekui ihuarst. Sa pead teda usaldama, sest ta teab sinust rohkem kui sa ise – ta näeb sinu nõrkusi, mida soovid varjata.

Tekkis huvi artikli vastu?

Osta juuli ajakiri mugavalt koju juba täna! Värske Eesti Naine jõuab sinu postkasti 2 päeva jooksul. Suundu ostma! 

7 kommentaari

A
Andree  /   17:10, 31. juuli 2017
Väga huvitav, kas ta oli ka KGB kaastööline?
L
loomulikult oli,  /   17:17, 31. juuli 2017
seda ta ju räägibki, et ei vaheta oma kommunisti parteipiletit
A
Andree  /   17:10, 31. juuli 2017
Väga huvitav, kas ta oli ka KGB kaastööline?
J
Jaak Kalju  /   17:18, 31. juuli 2017
Vaenlane on ikka sama-rahvusvaheline imperialism ja kodanlik natsionalism
T
Tartu  /   18:16, 31. juuli 2017
Mis sellist vana kommunisti enam promoda, las istub oma punamineviku otsas üksinda!
A
aga miks peab  /   00:30, 1. aug 2017
Midagi vôi kedagi üldse millegi vôi kellegi vastu vahetama??? Justnimelt - vahetama? Inimesi ei tohigi vahetada. Mis puutub juuksurisse, siis see ei ole küll esmatähtis, et elu lôpuni ühe juures tingimata käima peab, sest elu toob muudatusi nii enda kui juuksuri elus ja olus, see on lihtsalt teenus ja raha eest saadav teenus. Juuksur lôpetab tegevuse, kas siis jäävad juuksed lôikamata? Vôi kolid teise linna ja hakkad sealt vana juuksuri juurde sôitma? Vahetada ei tohi lähedasi inimesi. Oled taltsutanud - vastuta! Nii arvas Väike Prints ja nii on! Ka emotsionaalselt kallite asjadega on nii - olgu nad vanad ja väsinud, aga nei on sisu ja lugu. Osta uus, vahetada pole ilus ei asja suhtes ega mälestuste osas.
O
Otto  /   01:06, 1. aug 2017
Ega vanast kommunistist enam saia saa!
P
Pilk juba  /   12:39, 1. aug 2017
selline segane, jutust üldse midagi head ei tule.

Loe ka neid lugusid