(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Ilu ja mood

7 suvist iluapsakat, mida peaksid kindlasti vältima

Suvi on võrratu aeg, kuid pahatihti toob see kaasa ka ebamugavusi nagu kihelevad sääsekublad või päikesest põlenud nahk. Olles harjunud jahedamate ilmadega võib soojuse saabumine ootamatuid kannatusi põhjustada!

1. Sa ei kasuta päikesekaitsekreemi?

Kuigi on üldteada, et päikesekiirgus võib suurendada nahavähiohu teket, ei vaevu meist paljud päikesekreemidega mässama. Osaliselt on põhjuseks viletsad teadmised, kuidas end päikese eest õigesti kaitsta. Asjatundjate sõnul on isegi ebapiisav kreemitamine parem kui üldse mitte midagi, seega välja minnes ära unusta end päikesekaitsekreemiga sisse võidmast.

2. Kasutad päikesekreemi valesti?

Tervisekaitseamet soovitab kasutada kaht milligrammi ruutsentimeetri kohta kehal, mis teeb kokku umbes kuus lusikatäit kreemi täiskasvanud inimese kohta ning seda tuleb peale kanda vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut. Kreemitamast ei tohiks unustada iseäranis õlgu, turja ja dekolteed! Päiksekaitset tuleks uuendada pärast iga kahte tundi, vahetult pärast ujumist või tugevat higistamist. Sealjuures tasub päikesekreeme ja peakatteid ligi hoida ka pilvise ilmaga, sest vähemalt 80 % UV-kiirgusest tungib läbi pilvede.

3. Ei kasuta päikeseprille?

UV kiired, mis muudavad pruuniks naha, põhjustavad muutusi ka silmades. Sarnaselt päikesepõletusele tekib pärast liigset UV-kiirguse mõju võrdlemisi kiiresti silmas mõni järgnevatest sümptomitest: valu, punetus, nägemise hägusus, liigne pisaravoolus, liivatera tunne, paistetus, valgustundlikkus, peavalu. Päikeseprille peaksid enim kandma tundlike silmadega inimesed ja lapsed, sest nende silmade pupillid on suured ja läbipaistavad, mistõttu  jõuab silma enam UV-kiirgust. Mere ääres olles tasub teada, et veepinnalt peegeldumise tõttu ohustab UV-kiirgus ka vilus olles. Seega on rannas päikeseprillid omal kohal isegi varjus viibides.

4. Lähed ujuma vahetult pärast raseerimist?

Meeles tasub pidada, et kosutavasse merevette hüppamine vahetult pärast žiletiga raseerimist, vahatamist või karvade lasereemaldamist võib ärritada tundlikku nahka. Targem oleks soovimatutest karvadest vabaneda vähemalt mõni tund enne veemõnusid.

5. Ei joo piisavalt?

Kui tunned kuumal suvepäeval kurku kuivamas, kannatab vedelikupuuduse all tõenäoliselt kogu su keha, mis võib põhjustada uimasust ja pearinglust, kestendavat nahka ja kurnatust. Niisutavad näokreemid kosutavad naha vedelikukadu, kuid organismi on vaja niisutada ka seespoolt väljapoole. Tarbi piisavalt vedelikku ja manusta veerikkaid toite nagu arbuus ja kurk.

6. Et hoolitse oma jalgade eest?

Paljajalu, plätude või rihmikutega käies võivad kergesti tekkida nahapaksendid ja kannalõhed. Kuna suvel kipuvad jalad pigem kuivad olema ning seeläbi võib nahk kaotada oma loomulikku niiskust ja elastsust, on omal kohal toitvad jalakreemid. Head on ka antiseptilise toimega ehk teepuuõli või uureat sisaldavad kreemid. Kui ilm pole liiga kuum, tasub pärast une-eelset jalgade kreemitamist tõmmata ööseks jalga puuvillased sokid – see aitab niisutaval kreemil paremini imenduda.

7. Kratsid sääsehammustusi?

Kihelus võib küll väljakannatamatuna tunduda, kuid sügelevate kuplade kratsimine teeb asja vaid hullemaks. Kraapides saab nahk viga ning haavadesse võib sattuda nakkust, mis omakorda nahapõletikku põhjustab. Parim võta sisse allergiavastane tablett ja tupsuta sääsehammustusi kas teepuuõli, aaloegeeli või saialilletinktuuriga.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid