(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Eesti Naine

Mart Kadastik: “Lühikese keti otsas ei püsi armastus kuigi kaua.” (5)

Meediategelane ja kirjanik Mart Kadastik (62) armus esimest korda kahekümneselt. „Oma tulevasse elukaaslasesse, kes tollal oli kaheksateistkümnene. Kõik mu varasemad lävimised tüdrukutega olid sümpaatiast või uudishimust kantud suhted. Armumiseks, ammugi mitte armastuseks ei tihkaks neid tundeid tagantjärele hinnata.“

Miks on armastus elus oluline?

Albert Camus’ määratluses on armastus iha, õrnuse ja aru sulam. Armastus aitab neid omadusi endas leida, armastatuga jagada ja ka vastu saada.

Mida sa oled armastuse nimel teinud?

Tähti ei ole taevast alla toonud. Kui elad armastatuga koos, siis loomulikult tuleb millestki aeg-ajalt loobuda. Aga see, mille sa vastu saad – ennekõike tunde, et oled vajalik ja et sinust hoolitakse –, ületab võrreldamatult igasugused oma isekuse painutamised.

Milleks sa armastuse nimel valmis ei ole?

Kui armastad ja sind armastatakse, siis ei peagi midagi ebainimlikku ega üleloomulikku tegema.

Kuidas armastust hoida?

Usalda. Lühikese keti otsas ei püsi armastus kuigi kaua. Ürita üllatada. Meeldivalt mõistagi. Ära nääguta. Vingumürgitus lämmatab. Ole natuke naljakas, aga mitte naeruväärne. Ole uhke oma armastatu ja armastuse üle.

Milline armastusfilm ja -romaan on sulle elu jooksul enim mõju avaldanud?

Igal eluperioodil oma mõjutajad. Millalgi Victor Hugo “Jumalaema kirik Pariisis”. Paar aastat tagasi Raymond Carveri lühijutt “Millest me räägime, kui me räägime armastusest”. See kõneleb ränka autoõnnetusse sattunud eakast abielupaarist. Viimati vapustas mind John Banville’i ühtaegu kale ja kuum romaan “Surilina”. Film? “Romeo ja Julia” enam mitte. Pigem “Härra Morgani viimane armastus” Michael Caine’iga peaosas.

Kas armastus on sõna või tegu?

Uus Testament ütleb, et kõige alguses oli sõna. Ent mina armusin enne, kui mu printsess jõudis suudki lahti teha – esimesest pilgust, millega ta mind vaatas. Armusin silmadesse. Sõnad vaid süvendasid tõmmet. Internetiajastu on sõnadekesksem. Võib armuda teineteist päriselus nägemata või kuulmata. Aga see ei tähenda, et e-armastus oleks pime. Sõnad, mis muidu jääksid suhu kinni, ei karda arvutit ega mobiili. Kui suhe jätkub, siis muidugi jääb sõnadest üksi väheks.

Kuidas oled parandanud oma murtud südant?

Raske vastata. Me ei ole teineteise südamel kunagi trampinud ega tallanud.

Millise meeldejääva komplimendi oled oma armastatult saanud?

Meenutan üht äsjast, nädalavanust ütlemist. Nimelt arvas mu armas abikaasa, et pikemad juuksed – olin neil laiskusest veidi kasvada lasknud – muudavad mind seksikamaks. Lükkasin juuksuri juurde mineku edasi.

Milline on armastuse argipäev?

Sellist hetke, et ärkad hommikul, teed silmad lahti ja su sisemus kaebleb: “Oh, jälle tema…”, pole mul neljakümne abieluaasta jooksul kordagi olnud. Mitte kordagi! Kui argipäeva all mõista tüdimust, siis armastuses ei olegi argipäeva. Harjumus muidugi on ja kerget nagistamistki tuleb ette, aga see pole tingimata halb. Ka armastuse siksakkidega tuleb harjuda.

Armastuse suurim õppetund sinu jaoks.

Kas just õppetund, aga vähemalt üks tähelepanek: armukadedus kuulub armastuse juurde. Seda võib pidada inetuks omandiinstinktiks, isekaks sooviks teist inimest vallata, aga kui armukadedust üldse pole, siis, kardan küll, viitab see ükskõiksusele.

Mis annab märku, et armastus on otsa saanud?

Vastus eelmisele küsimusele sobib ka siia. Pluss loobumine unistamisest. Isegi küps armastus peaks virgutama unistusi. Näiteks sellest, kuhu üheskoos reisida.

Millal on mõtet armastuse nimel pingutada ja võidelda, millal mitte?

Kui armastus on kahepoolne, siis kelle vastu võidelda? Kui austad nii väljavalitut kui ka ennast, suudad ka kaotada. Vägisi peale pressimine ei ole ju armastuse nimel, vaid omaenda ego rahuldamiseks peetav võitlus.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

5 kommentaari

P
päh  /   17:15, 31. mai 2017
kgb agent
F
Filosoof  /   17:30, 31. mai 2017
Armumine on kohutavalt valus asi. Sest üldjuhul on see ühepoolne. Võimalus, et armutakse vastastikku, on kaduvväike.
Ja siis ongi nii, et sa armud ise meeletult, aga vastaspool kahjuks mitte. Valus, väga valus.
Seejärel teevad inimesed suurima vea, mida teha annab - leiavad lihtsalt "kellegi", et seda armuvalu uputada.
Nimetavad teda näiteks elukaaslaseks. Võivad isegi lapsed olla ja ka midagi perelaadset, aga seda tunnet, mida sa kogesid selle inimesega, kellesse sa armusid, sa "elukaaslasega" ei tunne. Ja seetõttu on igapäevased asjad kõrvalhüpped ja truudusetus, sest reaalne armumine/armastus, kus liblikad kõhus siblivad ja iga silmast-silma pilk tekitab õnnetunde, puudub. On lihtsalt sõprus, kooselu, lähedus.
Õnnelikud on need inimesed, kes kahepoolselt armuvad..
F
Filosoof  /   17:30, 31. mai 2017
Armumine on kohutavalt valus asi. Sest üldjuhul on see ühepoolne. Võimalus, et armutakse vastastikku, on kaduvväike.
Ja siis ongi nii, et sa armud ise meeletult, aga vastaspool kahjuks mitte. Valus, väga valus.
Seejärel teevad inimesed suurima vea, mida teha annab - leiavad lihtsalt "kellegi", et seda armuvalu uputada.
Nimetavad teda näiteks elukaaslaseks. Võivad isegi lapsed olla ja ka midagi perelaadset, aga seda tunnet, mida sa kogesid selle inimesega, kellesse sa armusid, sa "elukaaslasega" ei tunne. Ja seetõttu on igapäevased asjad kõrvalhüpped ja truudusetus, sest reaalne armumine/armastus, kus liblikad kõhus siblivad ja iga silmast-silma pilk tekitab õnnetunde, puudub. On lihtsalt sõprus, kooselu, lähedus.
Õnnelikud on need inimesed, kes kahepoolselt armuvad..
K
Kõik teavad aga vähesed kogevad?  /   17:43, 31. mai 2017
Kui armastus ei püsi, siis pole see armastus , vaid mingi lühem või pikem kiindumus, meeldivus, mist tahes aga mitte armastus. Armastus ületab ka armastatu surma. Näiteks toodud nääklemine ja muu ei tapa armastust vaid just sellesama ülalmainitud kiindumuse jne. Armastus on üleüldse harvaesinev nähe, enamasti mängitakse armastust ise seda ära tundmata. Mängult armastuseks annab head eeskuju muidugi ka see mainitud Jumalaema kiriku kellalööja armastuslugu - võib tunda samastumissoovi aga kui "asjad niikaugele" lähevad, siis lõpeb ka armastus, väga vähesed on valmis armastatu rüppe viimsele unele heitma. Elujanu saab pseudoarmastusest võitu ja leitakse uus "igavene armastus" - Endise kaasa hauale käivad lilli viimas lapsed, kui neid tänapäeval ülepea on.
K
keti  /   23:28, 31. mai 2017
pikkus eiole oluline, peaasi et on tekkinud ja siis venitame, venitame...

Loe ka neid lugusid