(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Varia

Volbripäev - mis püha see on? (16)

Volbriöö ja –päeva nimi arvatakse tulenevat abtiss Walpurgalt (710-799; Saksamaa), aga tema isik ja teod on tänapäeva inimeste teadvusest suuresti ajahauda kadunud. Katoliku traditsioonides austati Walpurga abtissi kui nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühakut. Usuti, et ta edendavat põlluviljade kasvamist ning aitavat koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu. Sisulist seost abtiss Walpurgal päevaga ei ole. Nimi jäi päevale külge, kuna Heidenheimi benediktiini kloostri juhataja kinnitati pühakuks just sellel päeval.

Seejuures kiriklikult tähistati keskajal 1.mail hoopis pühade apostlite Filippuse ja Jakobuse päeva. Kahtlustatakse, et Filippust ja Jakobust hoiti au sees vaid kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva tõrjumiseks, ent seda edutult. Rahvakalendri tähtpäeva osana mäletame vähetuntud kloostriülemat veel nimepidi, aga apostlitest ei teata tänapäeval sedagi.

Eesti traditsioonides on mõningaid jälgi germaanlaste müütidest, mille kohaselt nõiad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit peavad. Tundub, et kõige vähem reaalsusega haakuv põhjus, on kõige pikemaks ajaks rahva mällu sööbinud. Seda peamiselt volbriöö lõbusate ürituste tõttu. 1. mai tähistas eestlaste jaoks ka õitsilkäimiste algust. 

Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19. sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.

Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks.

Volbriööl, vastu 1. maid tähistati maa sünnipäeva lõkke tegemise, kellade helistamise ja käratsemisega. See sümboliseeris kevade lõplikku võitu talve üle. Vanasti räägiti, et volbriööl pidutsesid ja käisid ringi nõiad, kes püüdsid meelitada enda hulka noori neide. Usuti, et sel ööl rääkisid kõik targad puud omavahel ning nendele viidi ohvreid – okstele seoti riideribasid, viidi ka toitu.

Allikad: Wikipedia, Bioneer.ee

10 kommentaari

M
mugul  /   11:36, 30. apr 2017
polegi mingi pidu. lihtsalt joodikutele üks põhjus rohkem et ennast täis juua ja kollasele meediale üks teema mida nämmutada
T
töörahva püha!  /   12:07, 30. apr 2017
:-)
T
Tölpa  /   12:21, 30. apr 2017
Luudade püha, kus iga luud tahab vart saada.
P
praegu  /   13:55, 30. apr 2017
See kah "naisetpäev"!
T
Tiit  /   14:51, 30. apr 2017
Tulin koju, vaatan luud ukse taga. tähendab, naine on kodus.
V
vastupidi  /   18:16, 30. apr 2017
naist pole kodus, kui vanu aegu meenutada.
V
Vänt  /   01:06, 1. mai 2017
Iga luud mitte ainult ei taha vägevat vart hanna alla saada vaid saab öö jooksul kohe mitut masti varsi proovida.
I
inimene  /   13:12, 30. apr 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
K
krat pärnust   /   13:23, 30. apr 2017
Sina pead ikka 9 mai Moskvasse minema
'
'äölkj  /   13:29, 30. apr 2017
Tallinnnas saab ka vingelt Võidupüha pidada.
L
Lumememm  /   14:13, 30. apr 2017
Eestlaste mõistes volbripäev pärineb muistsetelt läänesaarlastelt, mille kohaselt käiakse sel päeval Maksamerel pidutsemas.
Maksameri ehk Jäämeri on surnute asupaik.
Maksamereliste omavaheline mõõkadega vehklemine paistis maa peale virmalistena.
17.sajandi nõiaprotsesside andmetel tähistati Loksperit Eestis (Saksa pärimusest tulnud metsikut ja ligipääsmatut Blocksbergi mäge peeti surnute asupaigaks) üksildastes paikades lagendikul või metsas, asukohaks märgitud on Sinimäge.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php
I
ikka inimene  /   17:45, 30. apr 2017
To..lade jant. See ei ole meie rahvuse püha. Ahvide ja muidu arulagedatele on see just paras.
  /   17:54, 30. apr 2017
1.mail on olnud palju tähendusi, vastavalt sellele, kas tegemist on pööbli ja profaanidega või siis informeeritute ja pühendatutega - kevadpüha, töölispüha, anarhistide püha, vabamüürluse üks tähtpäev, druiidide püha Walburga auks ehk volbripäev, Luciferi päev, puusepp Joosepi päev (Vatikanis).
Eestis tähistab seda riiklikul tasandil ametiühing töölispühana, seega variant pööblile ja profaanidele.
Tudengite jaoks on volbriöö juba esoteerilisem. Sideseansi saavutamiseks teispoolsusega on abi ka alkoholist. http://poiskpravdy.com/1-maya/
  /   18:25, 30. apr 2017
eks vist tuleb luuale vars taha panna.
N
no aga pane ometi  /   01:10, 1. mai 2017
kaua peab ootama.
Andke mulle jämmit orsi,nii kui vannu luvva varsi.
Neid mia sõõdas, neid mia joodas , oman peen nad pehmes keedas !
  /   18:27, 30. apr 2017
Kuna EU on vabamüürlaste projekt, siis pole juhus, et Eesti astus EU-sse just 2004. aasta volbripäeval.
1776. aasta volbriööl loodi Ingolstadis prof. Adam Weishaupti poolt salaorganisatsioon “Orden der Perfektibilisten” (Täiuslike Ordu), mis aastast 1779 kandis nime “Die bayerischen Illuminaten” ehk “Illuminaatide Ordu” (Valgustatute Ordu), ja sõlmis vabamüürlastega liidu 1782. aasta 16. juulil Wilhelmsbadenis.
Osaleti Suur Prantsuse revolutsiooni läbiviimises, mille järjepidevusest lähtusid ka Suure Oktoobrirevolutsiooni eestvedajad. http://euro-med.dk/?p=13810
V
volberdaja  /   21:31, 30. apr 2017
Volbriöö on öö vastu 1. maid paganlusaegne elu ärkamise püha. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle.
1.mail kogunevad nõiad nõiasabatiks, seda päeva kutsutakse ka maiõhtuks või maipühaks (saksa keeles Wonnetag). Päevaks on teine täiskuu peale Ostarapüha. Tähtpäeval on sarnasust blota i moti sumriga ja mõlemat aetakse tihti segamini. Eelistades luudasid, ka sokkusid, hanetibusid, mida veavad neli parti, lendavad nõiad oma kogunemiskohta, nendest kohtadest tuntuim on Blocksberg (der Brocken) Harzis. Sel ööl peavad Blocksbergi nõiad võimsa peo ja ootavad Vanakuradi saabumist maa peale. See on seesama mägi, kus Väike Nõid tädi Rumpumpelile vahele jäi.
1.maid on nimetatud ka Lutsiferi päevaks. Kirjanik, loodusteadlane ja vabamüürlane J.W.Goethe on öelnud, et volbriööl toimuvad looduses müstilised sündmused ja volbriööle järgnev päev on tumedate müstiliste jõudude pidupäev.
Aastatel 1933 - 45 tähistati Saksamaal 1. maid kui Müncheni 1919. aasta punareziimist vabastamise ja rahvusliku töö päeva. Baieri NSV, mida juhtisid Kurt Eisner ja Eugen Levine, eksisteeris vaid ühe kuu.
1945. aasta volbriööl "haihtus öösse" ka Hitler, ilmselt siiski tema teisik. Punaarmee heiskas 1945. aasta volbripäeval Reichstagi hoone katusele punalipu.
1961. aasta volbriööl toodi nõukogude raketiga alla USA luurelennuk U2, mida juhtis Powers.
Sandor La Vey alustas Saatana piibli kirjutamist just 1966. aasta volbriööl.
1.mail 1922 võeti Tallinnas maha Peeter I kuju.

Loe ka neid lugusid