(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Varia

Kuidas ma prügiuputuse hirmus autos prügi sõidutasin

Täna oli tegelikult hea päev – helistasin koju ja kuulsin, et viimaks, nädal hiljem lepingujärgsest tähtajast, oli me maja prügikonteiner tühjendatud! Õnneks enne, kui kajakad pooleldi avatud prügikastist üht-teist meelepärast läbi uurimiseks jõudnuks välja sikutada ja tuule kätte vedelema jätta – nagu seda mõne teise konteineri puhul paraku on juhtunud...

Üleeile see-eest sõitsin oma prügikotikesega mööda linna ringi, otsides võimalust, kuhu seda sokutada – nii, et seadusi ei rikuks. See oleks siis veel tegelikult isegi konteinerisse pressitav olnud, aga mõtlesin, et ei võta ära viimast ruumi nende majaomanike eest, kel autot pole... Paraku, selgus, pole ka autost palju abi: Pääsküla jäätmejaam olmeprügi vastu ei võta – see tuleks sõidutada linnast välja, Maardust edasi, Jõelähtmele. Üheski avalikus kohas – bensiinijaamas ega kaubakeskuste juures – ei hakanud silma ühtegi avatud prügikasti, kuhu oma pakike sokutada. Passisin siis võõraste majade omi – kuni leidsingi Kalamaja kandis ühe pahaaimamatult lukustamata jäänud konteineri. Palusin mõttes majaomanikelt vabandust ja poetasin oma olmeprügikotikese nende omade hulka.

Kuid mõttest, kuidas olnuks korrektne käituda, ma lahti ei saanudki. Mida teha olukorras, kui vedaja pool sõlmitud prügiveolepingut ei täida? Prügiveo infotelefon on nagunii pidevalt umbes... Jääb üle loota, et Ragn-Sells või mõni sama võimekas ja täpne firma tulevikus taas nõmmelastele prügiveoteenust osutab – kuni märtsi alguseni sujus kõik ju nagu kellavärk.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid