(PantherMedia / Scanpix)
Jaga:     
Tervis

Kas sojatoodete tarbimine on ohutu?

Soja võib pidada kõige enam kritiseeritud taimseks toiduaineks ning ikka ja jälle ilmub artikleid, kus hoitatakse sojatoodete tarbimisega seotud ohtude eest. Kas neil väidetel on ka teaduslikku alust?

Soja on üks enim uuritud toiduaineid: igal aastal ilmub teadusväljaannetes umbes kaks tuhat teadusartiklit soja teemal. Suur osa uuringuist on läbi viidud loomadega, mistõttu ei pruugi neil olla tähendust inimeste jaoks. Niivõrd suur uuringute hulk muudab tõenäolisemaks leida tulemusi, mis mingil põhjusel üldpildist erinevad. Sojateemaliste hirmujuttude aluseks ongi tihti just kas loomkatsete tulemused või selektiivne uuringutulemuste kajastamine.

Alljärgnevalt on analüüsitud üheksat enim levinud väidet soja kohta:

1. Soja on geneetiliselt muundatud. On tõsi, et suur osa maailma sojatoodangust on geneetiliselt muundatud: näiteks oli USAs 2013. aastal kasvatatud sojatoodangust geneetiliselt muundatud 93%9. Euroopas ei ole inimtoiduks mõeldud sojatoodete tarbimine aga üldiselt probleemiks, sest tootjatel on kohustus märkida tootepakendile GMO-de olemasolu ja valdav osa müüdavatest sojatoodetest on geenmuundamata. Küll aga võib GM-soja olla probleemiks neile, kes tarbivad loomseid produkte, sest enamus GM-soja toodangust läheb loomasöödaks ning loomsete saaduste tootjail ei ole kohustust toodetele märkida, millega loomi toideti.

2. Fütaadid takistavad sojast mineraalainete omastamist. Soja sisaldab sarnaselt paljudele teistele taimsetele toiduainetele fütaate ja oksalaate, mis takistavad raua, tsingi ja kaltsiumi omastamist. Soja on mõneti eriline toiduaine, sest selles olev raud on peamiselt ferritiini kujul ning sel kujul omastab keha rauda väga hästi, eriti inimestel, kelle rauavarud on madalad. C-vitamiini rikaste toiduainete lisamine toidukordadele tõstab taimse raua omastamist (lähemalt rauast). Kui keskmiselt imendub toidus olevast tsingist 15–40%, siis sojatoodetes olev tsink omastub u 10–20% ulatuses (lähemalt tsingist). Kaltsiumi omastamine sojatoodetest on hea ning sarnane lehmapiimas oleva kaltsiumi omastamismäärale. Fütaatidel on aga ka positiivseid omadusi: kui varasemalt peeti neid antitoitaineks, siis nüüdseks on leitud, et nad võivad pakkuda kaitset vähi vastu.

3. Sojal on vähki tekitav toime. Ameerika Vähiliidu (American Cancer Society) seisukoht sojatoodete ja vähiriski vaheliste seoste kohta on järgmine: „Nii nagu teised oad ja kaunviljad, on ka soja ning sojatooted suurepäraseks valguallikaks ja seega heaks alternatiiviks lihale. Sojas sisaldub mitmeid fütotoitaineid ja rikkalikult isoflavoone, millel on nõrk östrogeenne toime ning mis võivad aidata hormoontundlike vähiliikide vastu. Üha enam on epidemioloogilistest uuringutest pärinevat tõestusmaterjali, et traditsiooniliste sojatoodete nagu tofu tarbimine võib vähendada rinna-, eesnäärme- ja emakakeha vähi riski, samuti võivad sojatooted vähendada mõnede teiste vähiliikide riski. Ei ole teada, kas sojavalgu isolaate ning tekstureeritud sojavalke sisaldavatel toodetel on samasugune mõju. Pole teada, kas sojast eraldatud fütotoitaineid sisaldavad toidulisandid vähendavad vähiriski.

4. Aasias tarbitakse peamiselt fermenteeritud sojatooteid. Väited, justkui tarbitakse Aasias peamiselt fermenteeritud sojatooteid ning neidki vaid väga väikestes kogustes, ei vasta tõele. Nt Jaapanis ja Shanghais (Hiinas) on keskmiseks päevaseks sojatoodete tarbimiskoguseks u 1,5 portsjonit, kuid paljud inimesed tarbivad ka kaks või rohkemgi toiduportsjonit. Hiinas moodustavad sojapiim ja tofu enamuse soja tarbimisest. Jaapanis annavad fermenteerimata tooted nagu tofu umbes poole tarbimisest ning ülejäänu moodustavad fermenteeritud sojatooted nagu miso ja natto.

5. Soja põhjustab kilpnäärme probleeme. Soja nagu ka mitmed teised toiduained (maapähklid, linaseemned, hirss, maasikad, virsikud, maguskartulid, paljud rohelised lehtköögiviljad, lillkapsad jne) sisaldavad nn goitrogeene – ühendeid, mis võivad teatud tingimustel pärssida kilpnäärme tööd.

Katseklaasi uuringud ja rottidega tehtud katsed on näidanud, et isoflavoonid inaktiveerivad osaliselt kilpnäärme hormoonide tootmiseks vajalikud ensüümid. Samas tervete inimestega tehtud kliinilised uuringud näitavad, et sojavalgud ega ka isoflavoonid ei mõjuta negatiivselt kilpnäärme tööd.

Siiski võib sojatoodete tarbimine põhjustada kilpnäärme probleeme neil inimestel, kes tarbivad liiga vähe joodi või kellel on joodipuudus. Sel juhul ei ole lahenduseks mitte sojatoodete (ega ka teiste goitrogeene sisaldavate toiduainete) vältimine, vaid piisav joodi tarbimine.

6. Soja põhjustab vaimsete võimete halvenemist. Kaks epidemioloogilist uuringut on tõstatanud küsimuse, kas sojatooted võivad negatiivselt mõjutada kognitiivseid võimeid. Havail läbi viidud uuringus leiti, et mehed, kes sõid keskealistena enim tofut, ilmutasid 70–90 aastastena suurimaid vaimsete võimete allakäigu märke. Indoneesias korraldatud uuring näitas, et naiste hulgas oli tofu söömine seotud mälu nõrgenemisega, tempeh söömisel oli aga vastupidine efekt. Samas nt Hong Kongis läbi viidud uuring ei näidanud seost sojatoodete tarbimise ja kognitiivsete funktsioonide vahel.

Havai ja Indoneesia uuringutega on mitmeid probleeme. Nt ei olnud Havai uuring kavandatud kognitiivsete funktsioonide uurimiseks, vaatluse all oli vaid väike arv toiduaineid ning see, kuidas sojatoodete tarbimist hinnati, muutus uuringu kestel. Uuringu tulemusi võisid mõjutada ka sotsiaalmajanduslikud tegurid: enim tofut tarbivad inimesed olid pigem pärit vaesematest ühiskonnakihtidest. Indoneesia uuringu tulemusi tõenäoliselt mõjutanud teguriks oli see, et Indoneesias lisatakse tofule säilivuse parandamiseks formaldehüüdi. Formaldehüüd on mürgine ühend, mis võib kahjustada ajutegevust.

Vähemasti kaheteistkümnes kliinilises uuringus on uuritud sojatoodete tarbimise mõju kognitiivsetele funktsioonidele ning kõik need on näidanud kas positiivset või neutraalset mõju. Kliinilised uuringud omavad epidemioloogilistest uuringutest suuremat tõestusjõudu.

Ülaltoodut arvestades on vähetõenäoline, et sojatoodete (sh tofu) tarbimine põhjustaks vaimse võimekuse vähenemist.

7. Soja põhjustab meestel viljatust ja naiselike joonte avaldumist. Aasia suur rahvaarv ning tõsiasi, et sojatoodete tarbimisel on seal pikaajalised traditsioonid, peaksid olema piisavaks kinnituseks, et soja ei põhjusta viljatust.

Närilistega tehtud katsetes on leitud, et isoflavoonid suurendavad erektsioonihäirete riski. Need tulemused aga ei ole üle kantavad meestele, sest esiteks on näriliste ja inimeste isoflavoonide ainevahetus erinev ning teiseks olid uuringutes kasutatud isoflavoonide kogused väga suured. Inimestega tehtud katsetes ei mõjuta soja ega isoflavoonide lisandid meeste testosterooni ja östrogeeni taset, kui tarbida sojatooteid koguses, mis on võrdne või ka oluliselt suurem kui Aasia meeste keskmine tarbimiskogus.

Siiski võivad väikesel osal meestest avalduda teatud naiselikud tunnused, kui regulaarselt tarbida väga palju sojatooteid – 12 portsjonit või rohkemgi päevas. Mõõdukas sojatoodete tarbimine ei põhjusta meestel viljatust ega naiselike joonte avaldumist.

8. Soja baasil toitesegud on imikutele ohtlikud. Parimaks toiduks imikutele on rinnapiim. Kui rinnapiima andmine ei ole mingil põhjusel võimalik, on veganitele alternatiiviks soja baasil valmistatud toitesegud. Peamiseks vastuolusid tekitavaks asjaoluks on soja suur isoflavoonide sisaldus ja selle võimalik mõju väikelapse arengule.

Soja baasil imikute toitesegusid on kasutatud juba üle 100 aasta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (American Academy of Pediatrics) on seisukohal, et õigeaegselt sündinud lastele on sojast valmistatud rinnapiimaasendajad sobivad ning tagavad normaalse kasvu ja arengu. Tõenduspõhisele analüüsile tuginedes järeldavad nad, et soja toitesegud tagavad vajalike toitainete saamise ja normaalse sugulise arengu, kilpnäärme töö, immuunsüsteemi ning närvisüsteemi väljakujunemise. Siiski ei ole soja toitesegud mõeldud enneaegsetele lastele.

9. Soja on levinud allergiate põhjustaja. Soja peaksid vältima inimesed, kes on sojavalgule allergilised. Sojaallergia esinemissagedus on suhteliselt väike – hinnatakse, et umbes neli last tuhandest on sojale allergilised ja enamusel kaob allergia kümnendaks eluaastaks. Sojaallergia olemasolu ei tähenda, et ollakse allergilised ka teistele kaunviljatoodetele.

Allikas: Vegan.ee

0 kommentaari