Tiina Talumees (Kristjan Lepp)
Jaga:     
Elud, inimesed

Tiina Talumees. Pitsilise maailma peidus pool

Enne, kui vabariigi aastapäevaks tellitud kleidid töösse lähevad, mõtiskleb moelooja Tiina Talumees (44) ilust, meestest ja konkurentsist, hirmutundest ja südamerahust ning emaksolemisest.

Moestuudio Rotermanni kvartalis on kui Okasroosikese tornikamber all kihavas moedžunglis. Väljamüükide kirevad kuulutused Tiina Talumeest ei heiduta, tema troonib kõrgemal, igas mõttes. “Sihtrühmad on täiesti erinevad. Ma ei imesta, kui minu klient oma teismelisega seal ostmas käib,” lausub Eesti moemaastiku märgiline glamuurilooja sulni rahuga.

Seni on ta kõik oma couture-kollektsioonid maha müünud. Moeetendusele järgnev meediakära toob austajaid juurde. Korraldada kaks korda aastas kollektsiooni näitamiseks moeetendus on siinmail üksikdisaineri kohta üsna ainulaadne järjekindlus, millega Tiina aastaid hakkama on saanud. Need show’d tõmbavad publikut ka erilise kohavaliku poolest. Kord muuseumis, kord tööstushoones, kord aiandis keset õitemerd...

Kas eeloleval kevadel võib midagi samalaadset oodata? Tiina jääb kidakeelseks, etenduse toimumispaika hoitakse viimase hetkeni saladuses. Paotab vaid pisut kollektsiooni kohta: “Tahaks hästi palju valget...” Ideed on ammu peas küpsenud, kogu Rotermanni stuudiokorrusel tegutsev tiim ootab elevusega, millal Tiina moekavandid lauale laotab.

Sügisel oli etendus “Deco” Balti vaksali ootesaalis. Kollektsiooni art déco stiil haakus hästi miljööga. Süda jäi rahule.

SÜDAMERAHUST

“Kui süda rahul ei ole, tekib vajadus saavutada, et ta oleks rahul,” ütleb Tiina. “Selles mõttes pole rahulolematus halb tunne. Aga mu süda ei jää rahule enne, kui olen toimunu endas läbi seedinud: publiku vastuvõtt, tagasiside, minu sisetunne...”

On tore, kui keegi võtab vaevaks midagi öelda, olgu või kriitiliselt. Ega see nende arvamust kahjusta, kellele meeldib, pigem ärgitab kaasa mõtlema. Varemalt, kui Tiinal paluti ajalehes aastapäeva vastuvõtu kleite kommenteerida, muretses ta väga, et kellelegi liiga ei teeks.

Nüüdseks on maha müüdud ka 2014. aasta sügisel rahvusraamatukogu fuajees näidatud kollektsioon, mille järsu geomeetriaga värvilised kleidid olid Tiina tavalise õrna stiiliga võrreldes erinevad. Neid kleite kavandas ta suvel, kui ootas sama aasta septembris sündivat last. See pidigi teistsugune olema! Sest seda last, kes nüüd tragilt toas ja õues ringi vudib ning juba raamatuid uurib, oli väga kaua oodatud...

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid